Reiu veetöötlusjaamas toodetakse allikavett

AS Pärnu Vee juhatuse esimees Garri Suuk täidab pudeli kõige puhtama kraaniveega, mis Pärnus saadaval. Foto: Ants Liigus

Võiks arvata, et 70–80 meetri sügavuselt maapõuest pumbatav vesi on kristallselge ja puhas, aga kus sa sellega, on hägune, rauarikas ja lõhnab väävliühendeist nagu mädamuna. Joogivesi tuleb sellest alles toota.

AS Pärnu Vee 1998. aastal Reidu ehitatud veetöötlusjaam toodabki allikavett.

“Allikaveed on puhtad, sest enne maapinnale tõusmist voolavad need läbi eri geoloogiliste kihtide, mis toimivad loodusliku filtrina,” sõnas veetöötlusjaama juhataja Kaupo Mõttus. “Töötlusjaamas tehakse umbes sama, ainult kiiremini ja inimese loodud tingimustel.”

Aereerime ja filtreerime

Toorvett pumbatakse kahest veehaardest. Need on Reiu ja Vaskrääma haare, esimesest pumbatakse vett 70 meetri ja teisest 80 meetri sügavuselt maa seest.

Pärnu Vee juhatuse esimees Garri Suuk loetles kolm omadust, mis joogiveel olema peavad. “Kraanist voolav vesi on värvitu, lõhnatu ja maitsetu,” selgitas ta, lisades, et sügavast maapõuest pumbataval veel pole neist omadustest ühtegi, sest toorvesi on hägune, lõhnab ja maitsega. “Ning mida sügavamalt pumbata, seda hullemaks läheb,” tähendas Suuk.

Seega ei ammutata joogivett valmiskujul nagu kaevust, vaid toodetakse, tehes toorveest niisama läbipaistva ja lõhnatu toote, nagu on looduslik allikavesi.

Selleks vesi aereeritakse ja filtreeritakse.

Suuk ja Mõttus selgitasid, et aereerimisel eraldub vees sisalduv raud settena, mis filtreerimisel eraldatakse. See protsess muudabki kraanidesse pumbatava joogivee värvituks ja lõhnatuks. Samuti eraldatakse toorveest väävliühendid, mis rikuvad vee maitse ja lõhna.

Samal ajal pole Pärnumaal toodetav vesi, mis kraanidesse voolab, ikkagi taevamanna. “Pärnu vesi on kare,” kurtis Mõttus. “Kareduse tingivad vees sisalduvad kloriidid.”

Veetarbimine näitab mõndagi

Reiu veetöötlusjaamast saavad vett Pärnu, Sindi, Paikuse ja Audru rahvas. Kõige kaugem kraan, kus Pärnu vesi voolab, asub Reiust vaadatuna Audru koolimajas.

Kuus tarbib Sindi linn 9000, Paikuse 9000 ja Audru 7000 kantmeetrit joogivett. Pärnu veetarbimine kuus on 180 000 kantmeetrit.

Kõige rohkem vett tarbitakse veetöötlusjaama töötajate koostatud jälgimisgraafiku järgi tavaliselt kell kuus õhtuti ja kõige vähem kella nelja paiku varahommikul ning tsentraalsesse veevärki pumbatavad veekogused kõiguvad ööpäevas märkimisväärselt. Näiteks 9. juulil oli suurim torustikesse pumbatava vee kogus 362 ja vähim 86 kantmeetrit tunnis.

Läinud nädalal saavutati veetarbimise rekord 7. juulil, kui maksimumhetkel pumbati süsteemi üle 400 kantmeetri vett. Sel päeval toimus Pärnus mitu rahvarohket sündmust, arvata, et hotellidegi täitumus oli sel nädalavahetusel kõrge.

Suuk meenutas juhtumit, kui veetöötlusjaamast helistati talle koju ja teatati, et kuskil magistraaltorustikus on vist avarii, sest veetarbimine tõusis järsku üle 500 kantmeetri tunnis. Aga oli rannahooaeg, kui Pärnu oli suvitajatest tulvil, ja enamik inimesi lõpetas kuuma päeva enne magamaminekut jahedas kraanivees kümblemisega.

“Palavad päevad ja suvitajatega täitunud linn kajastuvad võrdlemisi selgesti veetarbimisnäitajates,” resümeeris Suuk.

Elektrikatkestus ei pane janutama

Veetöötlusjaam on varustatud generaatoriga, mis käivitub 15 sekundit pärast voolukatkestuse algust. Sealjuures hoitakse nii Reiu kui Vaskrääma veehaarde reservuaarides nii palju vett varuks, et seda jätkuks tarbijatele kaheksaks tunniks, ilma et peaks hakkama veetarbimist vähemaks reguleerima.

Kui reserv aga kaheksa tunniga lõppema hakkab ja vett tuleb edasigi toota oma generaatori jõul, suudab jaam anda süsteemi 250 kantmeetrit vett tunnis. “Seega oleks meil elektrijaamade seiskumise järel kaheksa tundi aega elanikke ette valmistada säästlikuks veekasutuseks,” arutles Suuk, ilma et meist keegi oleks tõsiselt arvestanud võimalusega, et puhkeb sõda ja elektrijaamad lakkavad töötamast.

Kui mitmeks aastaks Pärnumaal joogivett jätkub?

Mõttus mõtles natuke ja ütles siis, et “kauaks, väga kauaks”.

“Veega varustamine toimub 18 veepumplast, mille tööd reguleerib juhtimiskeskus, luba on meile antud veel kümne pumba töölepanemiseks, aga pole vajadust,” ütles veetöötlusjaama juhataja. “Nii et veevaru on meil korralik.”

Miks Pärnu Vesi ülearust vett pudelitesse ei villi, et seda siis müüa?

Suuk arvas, et “kes seda ostaks, kui kraanist saab niisama head vett tasuta”.

Ent veemüümise mõte jäi õhku. Maailmas leidub küllalt paiku, kus puhta vee defitsiit on karjuv. Ühel päeval võib puhas vesi olla tänapäevasest naftastki kallim ja hakata endast kujutama rahvuslikku rikkust.