Kuigi olin plaaninud, et selle suve viimasel puhkusenädalal laisklen täiega, läks kõik teisiti. Kõigepealt oli “süüdi” avamerepurjetajate Muhu Väina regatt, kus lausa 17 jahitäit klubikaaslasi Eesti meistri medaleid jahtis.
Joel Kukk: Eesti mehe puhkusenädal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vähe sellest, et õhtuti äsjalõppenud etapi protokolle internetis uurida, ajas uudishimu mind võidupurjetamise kulgu reaalajas jälgima, mida võimaldasid jahtidele paigaldatud andurid.
Teine jama oli Prantsusmaa velotuuriga. Kuigi õhtustest uudistest võis saada korraliku ülevaate nii Rein Taaramäe sõidust kui esimeste meeste heitlustest, tõmbas nähtamatu magnet mind juba hilisel lõunatunnil Eurospordi kanali manu, sest oma silm pidi ju kuningas olema.
Õnneks kiskus teiste pereliikmete eeskuju mind vähemalt mõneks tunniks arvuti- ja teleriekraani eest värskesse õhku. Nimelt otsustasid abikaasa, poeg, väimees ja tütar, et nädala lõpuks peame koduaeda püsti panema indiaani sauna, mis suudaks koos hiljuti valminud tünnisaunaga pakkuda nii perele kui sõpradele-sugulastele enneolematuid elamusi. Mõeldud, tehtud ja laupäeva hommikul võis saunaahjule tule alla teha, tünni vett täis lasta ja külalistele lauda katma hakata.
Kui lisada veel, et lõime pojaga puukuurile katust, vedasime abikaasaga varju alla kümme ruumi puid ja tegin autole pisikese remondi, jääb nentida, et suurest laisklemisest ei tulnud midagi välja.
Patt oleks aga öelda, et rügasin neli nädalat palehigis tööd teha. Hommikukohvi nautisin ikka õunapuu all istudes ja kui keskpäeval ilm väga palavaks läks, kihutasin Valgeranda suplema.
Tegelikult mulle selline puhkus meeldib, sest kirjatsural saab vaim väga hästi puhata, kui kehale koormust anda.