Kas linnal on peremees?

Valter Parve
, jalutaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Annika Poldre

Selle küsimusega ei mõtle ma linnapead – tal muudki teha kui heakorda passida, pealegi on ta ärimeestega ühes ”klubis“ ega saa näiteks paljude parteide heldelt rahastajalt pärida, et ”miks sinu sadamakrundi serv nii räämas on?“ Seda peab tegema keegi teine – keegi tüütu, kes igal hommikul kesklinna ja ranna piirkonna läbi kõnnib ning vastutajatele nende kohustusi meelde tuletab.

Räpane peatänav

Jalutasin läinud pühapäeva hommikul 9 ja 10 vahel läbi Rüütli tänava ja märkasin järgmist: juba 18. juuli Pärnu Postimehes kõneks olnud Lastepargi servas oli kioski ja prügikasti ümbrus ikka samamoodi prahti täis, Vee tänava ristmikul oli tühi alkoholipudel ja teise killud.

Järgmisel ristmikul oli Nikolai tänava pingile jäetud toidukarp ja jooginõu ning seina najale toetus ukseluugist lahti rebenenud liist. Paar sammu edasi torkas silma ”muulile“ seatud pingi ripendav laud, veidi edasi oli teisel samasugusel laud katki murtud ja murdekoha teravad pinnud istujat ohustamas. Pea igal sammul võis näha maas vedelevat paberiprahti.

Ringi tänava ristmiku bussijaama poolses parklas lebas lapikuks sõidetud papist õllekast ja teadetetahvlite rea juures maas lahtirebenenud kuulutus, tänavaristil jällegi pudelikillud. Pangahoone esist haljasala kaunistasid pingi najale toetatud väsinud suusad ja muu tegevuskunstnikule vajalik riistvara.

Söögi- ja joogikohtade (Kadri, Georg, Cocoloco, Citi jt) esised olid juba korda tehtud, vaid A.P.T.E.Ki terrass säilitas möödunud öö meeleolusid (neid võisid sinna jätta ka teiste lõbustusasutuste mööda jalutavad külalised).

Vahemärkus: reostuseks võib pidada kõrtsiesist ülivalju muusikamüragi, aga nähtusele saab leida inimliku, loogilise seletuse: soov konkurendi pillimehed üle trumbata, vajadus kiirendada seedimist ja seeläbi kasvatada õlle läbimüüki vms.

Korras rand!

Oluliselt parem pilt avanes mööda Supeluse tänavat ranna poole jalutades, vaid enne ristumist Sääse tänavaga oli aiaäär paberiprahine. Eriti hea mulje jättis rannapromenaadi Mai-poolne ots: väga puhas, prügikastid tühjendatud, ei ühtegi prahikübet mitte kusagil – kiitus tegijatele! Uute koristusteenuste riigihangete väljakuulutamisel võiks neile siit plusse koguneda.

Miks ühed saavad oma töö tehtud ja teised mitte? Kas põhjus on koristuslepingute sõnastuses? Või annab tunda võõraste juurutatud ”ela või ise“ mentaliteet? Või on põhjus olematus/nõrgas kontrollis? Puudub hirm töökoht kaotada? Või veel milleski? Et tööpäevade hommikutel on Rüütli tänav oluliselt puhtam, võib probleem peituda töökorralduses.

Konkreetsed küsimused

Kui linnavalitsusest keegi viitsib teemat kommenteerida, võiks vastuse sisu luua selgust järgnevas: kes (nimi või firma) vastutab kesklinna ja ranna rajooni konkreetsete alade puhtuse ja korrashoiu eest? Ehk saaks ajalehes vastava skeemi avaldada? Kas on mõeldav iga olulise territooriumi juurde üles riputada info selle korrashoiu eest vastutaja kohta?

Mis kellaajaks (sh nädalavahetustel) peab hommikune koristustöö olema tehtud? Sellesama Lastepargi kioski esine vajaks küürimist seebi ja harjaga – kas leping näeb sedasorti kohustust ette ja kui ei, siis kelle asi see on? Kõrged linnaametnikud on äsja käinud lähetustel USA ja Saksamaa väikelinnades – kuidas neis paigus puhtusega lood on, mida kasulikku annaks sealt üle võtta? (Ja mida õpetlikku – linna seisukohalt – need reisid on andnud?)

Kas oli juhust märgata midagi sellist, mis esindusplatside väljanägemist niisama hullusti kahjustab, nagu meil lagunev hoovivärav Rüütli tänaval (majade 20 ja 22 vahel)? Kui peaks tekkima vajadus leida varesekindlamaid prügikaste, võiks uurida Põltsamaa linna – see asub Eestis! – kogemust.

Ehk võiks vastutav heakorraspetsialist oma puhkuse kätte saada siis, kui linna külastuskoormus on väiksem.

Kui püüan ise vastata pealkirjas esitatud küsimusele, siis 14. ja 22. juulil Rüütli tänava piirkonnas nähtu põhjal väidaksin, et peremeest, nii nagu mina seda mõistan, Pärnul aasta läbi ei ole. Aga ehk saab ajutiseltki? Kohe algab üks Pärnu suve olulisemaid sündmusi, Järvi suvefestival, sinna sisse jääb nädalavahetus: kes linnavalitsuses konkreetselt vastutab sel ajal puhutuse ja heakorra eest? Ja kes „Augustiunetuse“ ajal?

Sinu ja minu linn

Kui linna peremees üles leitakse, olen valmis temaga mõnel pühapäevahommikul meie esindustänavatel ringi jalutama ja muljeid vahetama. Kui ta soovib, võin ”muuli“ istepinkide purustatud lainekujuliste laudade asemele uued muretseda (kes võtaks haamri ja naelutaks kinni juuksuritöökoja ukseluugi lahti mädanenud liistu?).

Kevadine lilleistikute kinkimine linnale oli väga kaunis ja eeskuju pakkuv tegu. Usun, et paljud lööksid kaasa oma kodupaiga parema väljanägemise nimel. Ja mitte vaid külaliste pärast – endal peab hubane elada olema.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles