Vanalinna kooli õuel käivad “Tituse halastuse” proovid

Järgmisel nädalal Pärnus esietenduvas Mozarti ooperis teevad kaasa lauljad Kristjan Mõisnik (vasakul), Kai Kallastu, Petri Vesa, Margarita Swarczewska, Annaliisa Pillak ja Ulla Paakkunainen. Foto: Anu Jürisson

Pärnu Vanalinna põhikooli siseõue püstitatud laval on alanud intensiivsed “Tituse halastuse” proovid. 1. augustil esietenduvas Mozarti ooperis teevad kaasa mitme maa muusikud.

Ooperiettekande kuut põhirolli kehastavad Soomes, Eestis või Itaalias elavad ja töötavad solistid Petri Vesa, Kai Kallastu, Annaliisa Pillak, Ulla Paakkunainen, Margarita Swarczewska ja Kristjan Mõisnik tõmbasid õhtu eel, kui kontoriinimesed töölt koju suunduvad, teatraalsed hiiglaslikud valged kraed ümber ja asusid ühes lavale seatud liikumisega partiide kallale.

Lavastajaks on Pärnu Ooperi tegemiste eestvedajad Andrus ja Kai Kallastu palunud kirjamees Kivisildniku (Sven Sildniku), kunstnikuks aga Margus Tiitsmaa alias Sorge, kes oma töö on juba teinud ja viibib parasjagu Iirimaal.

Pärnu Ooperi orkester jõuab suvituslinna koosmängu harjutama täna, seni laseb dirigent Andrus Kallastu näppudel ise üle klahvide käia, et solistid saaksid oma rolle kokku harjutada. Kaasa teeb Pärnu oma segakoor Endla koormeister Karin Veissmanniga.

Solistidele harvaesinev võimalus

“Solistid said kokku siin platsi peal, aga oleme peaaegu kõik Sibeliuse akadeemia taustaga. Eri produktsioonides inimesed ikka vahetuvad, vaevalt et me kõik kuuekesi mõnes järgmises uuesti kokku saame,” rääkis Pillak.

Sibeliuse akadeemias magistriõppe lõpetanud ja viimasel hooajal Vaasa ooperis laulnud Pillaku jaoks oli itaalia keeles originaalpealkirjaga “La clemenza di Tito” Sextuse roll debüüdiks Eesti rahvusooperis Estonia, kui see kanti seal kontsertetendusena ette kuus aastat tagasi. Sama partiid laulab ta nüüdki.

“Kristjan Mõisnik on Pärnu Ooperi projektides kaasa teinud 1997. aastast alates ja temaga oleme koos esinenud Soomeski,” kirjeldas Kai Kallastu.

Tegemist on Mozarti vähemängitud, kuid viimasel ajal üha enam avastatud ooperiga, mille helilooja kirjutas aastal 1791, kolm kuud enne oma surma, Leopold II kroonimiseks. Eestis on seda mängitud vaid 19. sajandi algusaastatel, peale selle eespool mainitud kontsertettekanne.

Ooperi intriigis põimuvad armukadedus, alatus ja kaastunne. Vitellia, eelmise imperaatori Vitelliuse tütar, plaanib kibedusest, et keiser Titus teda ei armasta, valitseja mõrvata. Vitellia sunnib oma austajat Sextust, Tituse parimat sõpra, ühinema vandenõuga. Tulekahjule ja segadusele järgneb ootamatu lõppmäng. Ooper esitatakse itaalia keeles.

““La clemenza di Tito” ei ole keskne tavapärases ooperirepertuaaris, aga mina teen seda millegipärast juba kolmandat korda,” muheles Pillak.

Soomlased, tenor Petri Vesa, kes laulab nimirolli, ja sopran Ulla Paakkunainen, kes kehastab Sextuse õde Serviliat, ütlesid, et Soomeski on seda ooperit väga vähe esitatud. Selle tõttu on nende jaoks selles projektis väga huvitav kaasa lüüa, sest tegemist on väga hea muusika, tugeva jutustuse ja heade rollidega. Miks seda võimalust avaneb nii harva, on nende sõnade järgi raske öelda.

“Ilmselt Soome inimesed tahavad teha ja näha traditsioonilisi Mozarti oopereid, nagu “Figaro pulm” või Don Giovanni”, mida mängitakse ikka ja jälle. Ilmselt on see ooper liiga tõsine,” pakkus Paakkunainen.

“See on ooper, mida tehakse küll, aga harva. Huvi on hakanud märgatavalt tõusma viimasel kümnel aastal ja see liigub järjest ühest Euroopa ooperimajast teise,” teadis Pillak öelda.

Kõigil on suured rollid

Mõisniku jutu järgi on see hea ooper lauljale selleski mõttes, et siin ei olegi väikseid rolle, kõigil on kas väga suur või keskmiselt suur roll. Ja kõik solistid on motiveeritud.

Kai Kallastu selgituse kohaselt kirjutas Mozart selle loo Leopold II kroonimiseks, heliloojal olid lauljad teada ja selleks ürituseks oli kasutada tookord üsna palju raha. „See peegeldub lauljate partiides, mis on väga nõudlikud,“ rääkis ta ja lisas, et Mozarti varasemate ooperitega võrreldes on kolm rolli selles ooperis lauljatele tõesti tehniliselt väga keerukad.

„See ei ole päris traditsiooniline repertuaar ja olen väga õnnelik selle kogemuse üle, usun, et teisedki,“ tähendas Kallastu. „Neid rolle teha on lauljale väga hea väljakutse.”

Täna algavad proovid selleks puhuks kokkukutsutava Pärnu Ooperi orkestriga, milles teevad kaasa nii Eestis kui välismaal tegutsevad eestlastest muusikud, nagu näiteks Mozarti lemmikpilli klarnetit mängiv, Hispaanias ja Rootsis õppinud Helena Tuuling, aga ka Leedu keelpillimängijad.

Kai Kallastu muheles, et lavastaja Kivisildnik neid tirinud ja tõuganud pole, aga on pannud solistid natuke teistesse olukordadesse, kui lauljad on tavaliselt. “Pea peal ei pea seisma, aga tegevust on palju,” tõdes ta.

Wolfgang Amadeus Mozarti ooper

“La clemenza di Tito” ehk “Tituse halastus”

Pärnu Ooperi produktsioonis

1., 3. ja 5. augustil

Pärnu Vanalinna õuel.