Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/07/12/1211646t1h7d02.jpg)
Mõni päev tagasi sai meediast lugeda, et Lääne prefektuuri piirivalvebüroo ametnikud selgitasid välja üle 30 reisidokumendita riigipiiri ületanud isiku. Sama ühisoperatsiooni käigus selgus veel, et osa autojuhte ei teadnud, millised sõidudokumendid peavad neil Eestis või Eestist väljaspool sõites kaasas olema.
Nii oli mõnele neist meelde jäänud, et seoses kehtiva Schengeni viisaruumiga ei pea enam juhiluba ja auto registreerimistunnistust kaasas kandma, kuid nii see siiski ei ole.
Märksõna “Eesti”
Veidi üle aasta kehtinud uus liiklusseadus sätestab üldise nõude, et juht peab enne sõidu alustamist veenduma sõiduki juhtimiseks nõutavate dokumentide olemasolus ja mõistagi nende kehtivuses.
Tavaolukorras on sellisteks dokumentideks juhiluba ja sõiduki registreerimistunnistus. Kui sõiduki suhtes on kohustuslik sõlmida liikluskindlustuse leping, tuleks täiendavalt veenduda selle kehtivuses ja lepingu alusel väljastatud poliisi olemasolus. Kutseliste juhtide puhul näeb seadus ette veel hulk teisi dokumente.
Kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eesti piires siin väljastatud juhiloa kaasaskandmine kohustuslik. Oluline märksõna on “Eesti”. Oma juhiloa võib koju öökapile jätta ainult siis, kui selle on väljastanud maanteeamet ja sõidetakse vaid Maarjamaa pinnal.
Põigates kas või viivuks mõnda teise riiki, näiteks Lätti, peab juhiluba käepärast olema. Tasub meelde jätta, et kui Eesti kodanikule on väljastatud mõne teise Euroopa Liidu liikmesriigi juhiluba, peab ta seda kaasas kandma nii Eestis kui ka välismaa teedel sõites.
Põhjus on selles, et Eesti politseinik saab kontrollida ainult siinse maanteeameti liiklusregistris olevaid andmeid. Mõne teise riigi andmebaasidest andmete saamine on aeganõudvam ja põhjalikum protsess ja sellest vastav määrus.
Mida meelde jätta?
Juhiloaga samasugune on olukord registreerimistunnistuse ja kindlustuspoliisiga. Seadus ütleb selgesõnaliselt, et kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eestis registreeritud mootorsõiduki või selle haagise registreerimistunnistuse kaasaskandmine kohustuslik. Seda juhul, kui juht on kantud liiklusregistrisse omaniku, vastutava kasutaja või kasutajana või kui omanik, vastutav kasutaja või kasutaja viibib sõidukis.
Siinkohal on mõeldud jällegi sõiduki kasutamist Eestis. Piiri taga sõitmisel peab kindlasti sekelduste vältimiseks kaasas olema registreerimistunnistus. Samuti peab registreerimistunnistus Eestis sõites kaasas olema juhul, kui te pole sõiduki omanik, vastutav kasutaja või kasutaja või kui omanik, vastutav kasutaja või kasutaja ei viibi sõidukis.
Volitust enam ei ole, mistõttu tõendabki registreerimistunnistus, et omate õigust seda autot kasutada. Kindlustuse puhul ei ole vaja paberil poliisi kaasa võtta, kuid julgen seda siiski soovitada. Piiri taga sõites on mõttekas kaasa võtta roheline kaart, sest liiklusõnnetusse sattudes on teil asjaajamine kordi lihtsam.
Mida tasuks kõigest sellest meelde jätta? Soovitan kõigil sõidudokumente igaks juhuks alati kaasas kanda. Kui politsei peaks teid mingisugusel põhjusel kontrollima, säästate dokumentide esitamisega aega, mis muidu kuluks teie kohta esitatavatele päringutele vastuse saamiseks andmebaasist.
Seetõttu on autojuhi ajakulu vaatevinklist parim tõestada oma õigust sõidukit juhtida ja kasutada ikkagi juhiloa ja registreerimistunnistusega.
Mainimata ei saa jätta, et eeltoodu sisaldas üldistatud ülevaadet, huvilised saavad detailsemalt lugeda selle kõige kohta liiklusseadusest.