Kõik pärnakad said Londoni olümpia esimeste päevadega käe valgeks, põrumisest pole põhjust kellegi puhul rääkida.
Neljapaat täitis ülesande, poisid said pauerit
29. juuli 2012, 09:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Noorsõudjate Geir Suursilla ja Jüri-Mikk Udami puhul polnud küsimus mitte niivõrd selles, kas nad kaotavad maailma paarisearukaheste absoluutsetele tippudele uusmeremaalastele Cohenile-Sullivanile, peoperemeestele Lucasele-Townsendile ja argentiinlastele Suarezile-Rossole ühe või kahe trammipeatusega, kui sellega, kuidas see mõõduvõtt poistele mõjub - kas nad saavad šoki ja sport muutub vastikuks, või võimsa emotsioonilaengu, mis aitab nad aastate pärast maailma parimateks.
Suursild ja Udam kestsid kenasti 500 esimest meetrit, hakkasid ära vajuma 800-900 meetri peal, lõpuks segas neid kaugel ees olijate laine, vahet kolmandana poolfinaali saanud argentiinlastega oli 20 pikka sekundit, kuid noorte meeste nägu oli nalja täis.
"Soojenduse ajal oli närv nii sees, et peagi käis ringi, aga sõit tuli väga hea välja," ütles Suursild. "500 peal vaatasin, ohoo, tipud veel kõrval, lõpuaeg tuli meie senise rekordiga võrdne. Kindlasti saime hea emotsiooni, mitte šoki. Meie tegime oma ära, teised on lihtsalt veel kõvemad."
Valiksõidus, kus Udami sõnul oli vaja Jaansonit teha ehk end pildituks sõita, olid Eesti kahese vastasteks pühapäeval üllatuslikult Uus-Meremaa (sama üllatuslikult said kindlalt edasi leedukad), Kanada ja Ukraina. Suursillal ja Udamil oli vaja vähemalt üht paati edestada, et sõuda 1. augustil olümpia poolfinaalis.
Kõrgete lootustega neljapaat Kaspar Taimsoo, Tõnu Endrekson, Allar Raja ja Andrei Jämsä võttis eelsõidus tavakohaste kiirete alustajate venelaste järel sisse teise positsiooni, lõpus lähenes liidrile ja lasi prantslased lähemale, aga teine koht ja pääs poolfinaali tuli pealtnäha kergelt.
Meeste kommentaarid
Kaspar Taimsoo: "Meeleheitlikku lõppu me ei teinud, üllatas niigi, et venelastel suhteliselt kergelt sabas ja teistel ees püsisime. Koostöö saime ühel viimastest trennidest klappima, nüüd on vaja litakat ehk jõudu lisada ja loota, et see tehnikat ei lagunda."
Tõnu Endrekson: "Koostööd saab ja peab parandama just stardikiirendusel. Aga selles sõidus jah polnud meil veel vajadust ennast sodiks sõita."
Allar Raja: "Väidan, et läheme igasõiduga paremaks."
Andrei Jämsä: "Minu selg luba ka täiega pingutada, kõik on korras."