/nginx/o/2015/12/30/4840241t1h55b9.jpg)
/nginx/o/2012/07/30/1243284t1h7672.jpg)
Näha Inglismaa vutikoondist kuulsal Wembley staadionil mängimas väärib vist CV-sse kirjutamist. Aga tõele au andes oli Senegali ja Uruguai mäng suurusjärgu jagu põnevam, brittide ja araablaste mängult sai poole pealt lahkutud.
Wembleyst ja narridest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Igasugust, ka naljakat ja narri näeb-kuuleb siin. Mängule minnes nägin bussiaknast musta meest, kel rinnal ja seljal suured haakristid, käes Inglismaa lipud ja mees ilmselt tahtis oma väljanägemisega midagi olulist öelda. Vutil olid araablased, kes esiti lehvitasid oma lippe, siis aga tõmbasid hõlma alt plakati "Good bless Syria". Aga sattusid sellega telepilti ja kohe olid erariides turvad nendega vestlemas.
Narr oli vaadata, kuidas üks kohtunikest Senegali vahetusmängijat platsile ei lasknud, sest mehel olid mängupükste all veel teised, õnnetuseks valged. Sõnelus päädis sellega, et mehe juurde jooksis arst ja lõikas alukatel kääridega mõlemal säärel mõne sentimeetri maha. Siis lasti mees platsile.
Kohati aetavat siin ikka juuksekarv päris neljaks. Sulgpallitreener Siliksaar rääkis, milline lahing oli tema alal korraldajatega, mis ja kui suured embleemid võivad riietel olla. Kas näiteks riigi lipuke võib olla? Rahvusvärvid? Tulemus oli ikka see, et kõik võistlejad tõid kõik oma võistlusriided kohtunikele näidata, ja need siis mõõtsid ning otsustasid. Raul Mustal näiteks oli üks ruutsentimeetrine tootjalipik kusagil külje peal - käärid, ja maha!
Narriks lähevad sportlastega. Samal ajal olümpia ametlikke sponsoreid topitakse suhu ja silma, Samsungi näiteks.