/nginx/o/2012/07/31/1244706t1h2953.jpg)
Ootamatult saabunud soe ilm meelitab igaühe kodust välja suveõhku nautima. Nii saigi reede õhtul ettevõetud mõnus jalutuskäik rannapromenaadile, mis ööpimeduses peaks oma ilu ja värviliste purskkaevudega köitma nii kohalikke kui ka kaugemaid külalisi.
Esialgu tundus küll veidi kummaline, et läbi pargi paistis pilkases pimeduses purskkaevu kohal vaid üksik punane tuluke, kuid ehk oli ülejäänud värvidemäng lihtsalt hetkel paigast ära ning lähipäevil pannakse taas tööle ja ehk oli purskkaevu kohal olev valgusti just tol õhtul läbipõlenud.
Kohale jõudes nentisingi, et edasi võis sammuda enamasti siiski lambivalguses, kuni jäätise- ja suupisteputkadeni.. Sealt edasi valitses pilkane pimedus, kus liikudes kohtasin sadu igas vanuses noori, sõnaotseses mõttes igas asendis, joobeastmes ning kõikvõimaliku alkoholivaliku ja teab veel millega uhkeldamas.
Promenaadi lõpus asuvast surfiklubist võis kella 00.30 paiku kuulda väga valju muusikat, mille taktis suurem osa noortest ennast õõtsutas. Vaieldakse ju leheveergudel öörahu teemadel, samas tundub, et rannas toimuva vastu ei tunne keegi huvi.
Olgem ausad, naisterahvana, poleks ma söandanud üksi seda teekonda pimeduses ette võttagi, ammugi ei lähe sinna ükski turist või linnakülastaja. Ei teagi, kas pilkane pimedus oli sihilikult tekitatud või linna puudujääk, kus linna esindama pidav kaubamärk „Pärnu rand ja promenaad“ on külastaja jaoks reede hilisõhtul praktiliselt läbimatu – rahulikust jalutuskäigust pole mõtet unistadagi.
Koolis õpetajana töötades tegelen igapäevaselt alkoholi tarbimise ja suitsetamise vastase ennetustööga, politsei patrullib paar korda nädalas kooli ümbruses, et suitsetajaid tabada ja vastutusele võtta.
Kus politsei siis suvel tegutseb, kui mitte rannas ja kesklinnas? Igas vanuses noored tarbivad avalikus kohas vabalt, kõikvõimaliku kangusega alkoholi, ilma et sellepärast muretsema peaks, veel enam, nad on selle üle uhked. Kusjuures joobes noori leidus kogu rannarajooni ulatuses ja nende tundide jooksul ei kohanud ma mitteainsatki politseipatrulli või jalgrattapolitseiniku, samuti ei ole ma märganud antud probleemi tõstatamist leheveergudel, kuigi võin absoluutselt kindlalt väita, et samas kohas eksisteeris sama probleem juba eelmisel suvel. Kes siis selliste probleemidega tegelema peaks? Linn lahendaks valgustusega nii mõndagi, sest loomulikult kogunes enamus tee pimedamasse ossa, kui aga lõhutud või läbipõlenud valgustite vahetamine palju aega ja ressurssi nõuab, tuleks ehk mõelda odavamale ja efektiivsemale lahendusele.
Lõpuks pöörduksin kõikide lapsevanemate poole, sest eelkõige algab iga ennetustöö kodust. Püüdkem niipalju kui võimalik oma laste tegemistel siiski ka suvel silm peal hoida ja järgida ütlust, usalda aga kontrolli!
Kirja autor on toimetusele teada.