Särtsakad õpetajad panevad noored džässi ja poppi laulma

Indrek Palu (keskel kollases) idee on olla avatud, et mitte jääda kitsastesse piiridesse pidama. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Läinud sügisest alates tegutseb Pärnu muusikakoolis jazz-popi asemel rütmimuusika osakond.

Reedel astusid osakonna noored solistid ja ansamblid üles Endla Teatrikohviku Jazzklubis, kontsert üllatas nii muusikalist naudingut pakkuvate esinejate kui arvuka vaimustunud publiku sooja vastuvõtuga.

Repertuaari kuulus väga erinevat stiili muusikat popist folgini. Palju kostis noorte esituses omaloomingulisi palu, laulmata ei jäänud ühine gospellaulgi, mis oma eripalgelisusele vaatama hästi kavasse sobitus.

Et esinejate rivi on kasvanud pikaks ja noored on laval tegijad juhendajate toeta, sai õpetajatega õhku visatud idee anda järgmisel kevadel Jazzklubis juba mitu kontserti.

Repertuaari, oskusi ja - mis olulisim - tahet tundub rütmimuusika osakonnas õppijail jaguvat.

Menukast kontserdist ja rütmimuusika osakonnast nõustus rääkima selle osakonna juhataja Indrek Palu.

Millest tekkis vajadus osakonna nimemuutuseks?

Nimemuutuse tingis põhjus, et me ei viljele kitsalt jazz-muusikat, vaid laias mõttes rütmimuusikat. Siia alla mahuvad stiilid popist rokini. Tegemist on loovama suunitlusega, improvisatsioon on siin väga oluline.

Leidsime, et õpetamisel oleks hea lähtuda õpilastestki, kes meile siia tulevad. Noori on võimalik arendada selle järgi, mis neile meeldib, ja meie ülesandeks on seda teha professionaalselt. Meie idee on olla avatud kõigele, mitte jääda õpetajatena kitsastesse piiridesse pidama.

Teie esinemised Endla Jazz-klubis on muutunud igakevadiseks traditsiooniks. Mis oli seekord teistmoodi?

Kõigepealt see, et sügisest on meil eraldi ainena lauluõpe, mida veab Marge Lumisalu. Solistide kõrval näitasid oma vokaalseid võimeid pillimehed. Martti Laas, Jan Bogdanov, Aleksander Seeman on tuntud eri lavadelt/konkurssidelt, pole ime, et särtsakas lauluõpetaja noormehed laulma meelitas.

Uudne oli seegi, et õpilased musitseerisid õpetajate toeta. Tase on nii hea, et enam ei pea eriti sekkuma.

Rõõmustas omaloomingu osa kavas. See on oluline samm edasi, olgu tegemist kas arranžeeringu või puhta autorilooga. Kavas olid ka Eesti klassikute Ehala ja Naissoo teosed ning noortele omane funky-groove'ilik jazz, gospel.

Kui suur on teie osakond ja mida seal õpetate?

Õpilaste arvu on väga raske ühe numbriga kokku võtta. Peale statsionaaris õppijate on meil väga palju muude erialade õpilasi, kes võtavad rütmimuusikat fakultatiivainena. Ansamblitundide põhjal võiks see arv olla 40-50.

Põhiõpetajaid on viis: mina, Ann-Liis ja Marek Talts, Indrek Oselein ja Marge Lumisalu. Põhierialad on viiul, basskitarr, kitarr, klaver, trummid, laul. Peale individuaaltundide ja muusikalise kirjaoskuse ning ajaloo omandamise on meil olulisel kohal rütmika, pop-jazz-muusika teooria ja ansambel.

Veel puudub meil puhkpillisuund. Õnneks on klassikalise poole õpetus väga heal tasemel ja tänu koostööle sealsete õpetajatega kuuleb meie ansamblimängus puhkpillegi. Ainsana valitseb põud klarnetiõppes, saksofoniga on lood õnneks hakanud paranema.