Voolukõikumine tõi tüli majja

Elektriliinid. Foto: Margus Ansu / Postimees

Voolukõikumisest rikki läinud Electroluxi külmik on Koonga valla Männiku talu elaniku pannud vaatama viltu Eesti Energiale, sest ettevõte ei korva tekitatud kahju.

„Mul ajas selline suhtumine harja punaseks,” tõdes juba maikuus aset leidnud juhtumile järgnenud asjaajamisest nördinud Toomas Närjussoo. „Hea küll, oleks fikseerimata juhtum, et sorry, sul pole midagi õiendada, aga mul on 17. mail fikseeritud juhtum.”

Fikseeritud juhtumi all pidas rääkija silmas, et ta teavitas juhtunust Eesti Energiat nii operatiivselt, kui see antud juhtumil võimalik oli. Ja esitas asjakohase avalduse.

Võimalikuks sai see paraku väidetavalt mõni päev pärast voolukatkestuse kaasa toonud intsidenti. Siis, kui pere läks sügavkülmast võtma jäätist, ent leidis jäätise asemel eest koort täis säilituskasti.

„Et sügavkülm ei tööta, sellest ei saanud kohe arugi, sest tavaline külmkamber töötas,” meenutas kapi omanik. „Pärast paranduses öeldi, et pinge kõikumisest läks automaatika lolliks, sellest omakorda läks sulatusrežiim käest ja lõppkokkuvõttes külmus ventilaator kinni: kokku läheb kordategemine maksma 140-150 euro ringis.”

Edasi järgnes kahjukannataja väitel kolm nädalat sisulist vaikust, sest Eesti Energia kahjukäitleja oli puhkusel, keegi teine aga ei võtnud kurtja väitel juhtunuga tegelda.

Ent ametimehe tööletulekustki polnud erilist tolku, sest nagu pikisilmi kõnealuses probleemis mingitki lahendust ootav külmikuomanik mõistis, ei olnud Eesti Energial plaanis voolu kõikumisest tekkinud kahju hüvitada.

Mõni kahju korvatakse

Üks, mis kahju saanule ametimehega jutuajamistest kõrva jäi, oli tõdemus, et vahetevahel energiafirma mõnele kannatajale kahju siiski korvab.

Teiseks kinnitas kahjude käitleja üle juba varem kirja teel konstateeritu, et Eesti Energia ei korva loodusjõudude toimest lähtunud kahjusid. Ja üleüldse pole sellega seoses midagi arutada ega inimestel alust hüvitust lootagi, sest tavalepingus ei ole Eesti Energia sellist kohustust võtnud.

„Minu arust on see jama, mida võiksid ka teised inimesed teada,” leidis Närjussoo. „Teada, kuidas asi tegelikult toimub, kuidas Eesti Energia korvab kahjusid, mis on tekkinud nende tegemisest, sest nemad ju vastutavad elektrikappide ja alajaamade eest, mina või keegi teine lihtinimene sellese ei puutu.”

Üks helge kiir kogu selles loos siiski on. Et Närjussoo on RSA Kindlustuse klient, ei jää ta rikutud külmikut mingil juhul tühjade pihkudega taga kurtma.

Süüdi vääramatu jõud

Elektriseadmete hüvitamise eest vastutava võrguettevõtte Elektrilevi esindaja Kaarel Kutti sõnade järgi võttis Toomas Närjussoo klienditeenindajaga kahjude hüvitamise tingimuste selgitamiseks esimest korda ühendust 27. juunil, kahjude hüvitamise avalduse esitas kahjukannataja 10. juulil.

Veel kolm päeva hiljem ehk 13. juulil saadeti kahjukannatajale firma ametlik otsus.

Kutti teatel fikseeriti 17. mail Tammiku alajaamas tugevast vihmasajust põhjustatud isolatsiooni ülelöök, mida käsitletakse vääramatu jõuna. “Võrguettevõtja on selliste juhtumite vastu kaitsetu, tulenevalt seadusest ja võrguteenuse üldtingimustest selliseid kahjusid ei hüvitata,” tõdes Kutti.

Arvata, nagu viitaks Elektrilevi kahju korvamist nõudvatele klientidele põhjendamatult vääramatule jõule, ei ole Kutti väitel põhjust. Nii leiti käesoleva aasta esimeses pooles menetletud 443 kahjunõude juures, et vaid 16 protsendil juhtumitest oli kahju põhjustanud vääramatu jõud.

Et klient ei nõustunud otsusega, pakkus Elektrilevi võrguhaldur kliendile võimalust vaidlustada negatiivne hüvitamisotsus erikomisjonis, mis koosneb tarbijakaitseameti, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Tallinna tehnikaülikooli ja Elektrilevi esindajatest.

Kahjukannataja loobus pakutud võimalusest otsus vaidlustada. Sest, nagu ta väitis, puudus tal tagatis, et veel hulk aega tuurida tõotanud asjaajamisest tolku on.

„On suvi ja mul on vaja külmkappi või vähemalt teadmist, kas ootan vana kordasaamist või ostan uue: mul ei ole aega vägikaigast vedada, vaielda ja kirju muudkui siia-sinna saata,” leidis kahjukannataja.

Õnnetust annab ennetada

„Tormides me süüdlast ei otsi – kui kahju tekib selgelt võrguettevõtja süül, hüvitame selle kliendile,” kinnitas Elektrilevi OÜ kommunikatsioonispetsialist. „Iga laekunud avaldust vaadatakse eraldi ja vastavalt kahju tekkimise põhjusele otsustatakse kahju hüvitamine või hüvitamata jätmine. Kui elektriseadme kahju on tekkinud selgelt elektrivõrgu rikkest või muust meie kontrollitavast sündmusest, hüvitab Elektrilevi kulud seadme remondiks.”

Vältimaks vääramatust jõust (näiteks äikese) tekitatud kahjusid, mida ei korva võrguettevõtja ega seadme tootjad, soovitas Kutti elektritarbijatel pöörata rohkem tähelepanu elektriseadmete kaitsmisele, sest tavalised elektrikorgid on suurel osal juhtudest liiga vähene abinõu. Otstarbekas on õnnetust ennetada ja kasutada seadmete kaitsmiseks liigpingepiirikuid või vastava piirikuga varustatud pistikupesi, mis on müügil elektroonikakauplustes.

Rikkumise vabandatavust peab tõendama

Hanna Turetski-Toomik, tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja leidis juhtunule hinnangut andes, et kahju hüvitamiseks tuleb veenduda, kas üks osapool on oma kohustusi rikkunud.

Teha kindlaks, kas kohustuse rikkumise ja kahju tekkimise vahel eksisteerib põhjuslik seos ja kas kohustust rikkunu vastutab rikkumise ja sellest johtunud tagajärgede eest.

Seejuures on otstarbekas silmas pidada osapoolte lepinguga sätestatud õigusi ja kohustusi ning kuidas on lepingus reguleeritud vastutuse küsimused.

Eriti punktid, mis lähtuvad võlaõigusseaduse paragrahvist 103: rikkumise vabandatavus, ja 104: vastutus süü puhul.

„Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks,” osundas Turetski-Toomik võlaõigusseaduse 103. paragrahvi.

Samas tõi Turetski-Toomik esile selle, et kui elektriettevõte tugineb vastutusest vabanemiseks vääramatu jõu tõttu (tormituul, äike ja muu selline) aset leidnud asjaoludele, peab ta rikkumise vabandatavust tõendama.

„Iga juhtumi asjaolusid tuleks eraldi hinnata ja rikkumise vabandatavus on igakordse tõlgendamise küsimus,” väitis tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja. „Seega ühene vastus, kas voolukõikumisest tekkinud kahju tuleks igal juhtumil hüvitada, puudub.”

Kõigest eeltoodust lähtudes soovitas tarbijakaitse ametnik hoolega tutvuda elektriseadmete kaitsmisest kõnelevate juhenditega ja kui kahju tekkimise oht on piisavalt suur, sõlmida igaks juhuks vastav kindlustusleping.