Tänases olümpiafinaalis sõidavad Eesti paarisaeruneljases sõudvad mehed end medali nimel kas sodiks, surnuks või kui muidu ei saa, teevad kas või Jaansonit.
Sodiks, surnuks või Jaansonit
3. august 2012, 08:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sodiks sõitmine on Tõnu Endreksoni termin, surnuks sõitmine lipsas üle Andrei Jämsä huulte ja väljend, et kui muidu ei saa, teevad kas või Jaansonit, kuulub neljapaadimeeste noorele kolleegile Jüri-Mikk Udamile selle kohta, et endast saab võtta isegi rohkem, kui seal on.
Olümpia on eriline võistlus
Favoriidid on küll Horvaatia ja Saksamaa, aga Eesti paadi eessõudja Kaspar Taimsoo väitis, et enne starti on kullakandidaate täpselt nii palju, kui medalisõidus paate, ehk siis kuus.
“Olümpia on eriline võistlus,” kinnitas ka Endrekson. “Vaadake, mis juhtus paarisaerukahestega – finaalist jäid välja nii Pekingi olümpia kuld, valitsev maailmameister kui tänavu MK-l võidutsenu! Jah, sakslased ja horvaadid pole seni vääratanud, aga ju tuleb siis neid üllatada.”
Poolfinaal kulges kerges vastutuules ja keskmiselt soojas ilmas. Iga kahe minuti tagant liugles Dorney järve kõrvalt maailma kolme suurima lennuvälja sekka kuuluvale Heathrowle maanduma mõni hiigellind, selle päeva, kuhu mahtus ka ülipõnevaid finaale, prominentseimad külalised Eton College sõudekeskuses olid printsid William ja Harry.
Küll turvameeskonnast saadetud, aga muidu päris tavaliste sellide nägu ning tegu. Ei kusagil kroonikest kuklas ja peas nägu, nagu toituksid nad vaid linnupiimast.
Kasparil on alati kerge
Eesti neliku kommentaarid poolfinaali järel olid seisuga 3:1. Kolm meest ütlesid, et oli heale teisele kohale ja finaali pääsemisele, aga ka kõrvalt vaadates ladusale sõidule vaatamata maksimaalse lähedal raske, üks väitis vastupidist.
“Minul oli kergem kui eelsõidus,” ütles eessõudja Kaspar Taimsoo. “Saime tehnika ühisesse tsüklisse, tundsin tagant tuge ja nii tegime oma parima vastutuulesõidu. Start oli meil üllatavalt hea, vahepeal olime sakslastel peaaegu kõrval, lõpus nad lisasid veidi tempot.
Sisemine pinge oli meil enne starti kõva, aga nüüd saime finaaliks hea fooni.”
“Kaspar räägib alati, et tal on kerge,” tögas Allar Raja veidi paadikaaslast ja lubas tal aeru raskemaks kruttida. “Minul oli piiri lähedal raske. Lihas läks piimhapet täis nagu vastutuulega arvata võiski, juba distantsi esimene pool oli kange ja jõuline. Aga ma keskendusin tehnikale ja koostööle ning me saime sõidu ilusti tehtud. Nüüd tuleb, mis tuleb.”
“Ka minul jäi väga vähe varu, aga paadi mootoril peabki raske olema,” kinnitas Endrekson. “Koostöö oli vastutuulega, mida veidi pelgasime, üllatavalt hea. Nüüd on küll finaalikohaga pinged maas, aga lõdvaks jääda ja mõelda, et tehtud, ei tohi. Ega me siia poolfinaali sõitma tulnud.”
“Minagi pingutasin füüsilise maksimumi lähedal,” ütles paatkonna neljas liige Andrei Jämsä. “Selg on korras, teip küll peal, aga mõnikord teibitakse ka terveid kohti.”
Vastutuul annab lootusi
Eesti sõudekoondise peatreener Jaan Tults loodab, et finaalipäeval on tuul kas vastu või tagant, sest siis on kõigil võrdsed võimalused.
“Vastutuulepäev oli meile selles suhtes hea, et välja kukkusid kiired allatuult minejad ning vastutuult kustujad on Prantsusmaa ja tänavu Luzernis maailma tippaja sõitnud Venemaa,” lisas Tults.