/nginx/o/2009/03/12/147490t1h14e5.jpg)
Ameerika Ühendriikide kongress ja senat kiitsid pärast vaidlusi heaks ligi 800 miljardi dollari suuruse majanduse stimuleerimise plaani. Väga rahul ei ole selle plaani sisuga demokraadid ega vabariiklased, kuid mõlemad on ühel meelel: tähtsam kui iga detail on plaani olemasolu. Ameerika majandus vajab usku tulevikku ja seda aitab hiiglasliku rahalise mahuga plaan luua.
Veebruari algul Washingtonis inimestega kohtudes olid nad kõik arvamusel, et kogu maailma majanduse käekäik sõltub USAst. Kui ameeriklaste majandus hakkab edenema, avaneb ülejäänud riikidelegi uue majanduskasvu väljavaade. Ja vastupidi.
Eesti riigil tuleb jätkata konservatiivset eelarvepoliitikat ning teha otsuseid, mis tagaksid majanduse uue tõusu. Eurole ülemineku plaan annab kindlad orientiirid, millest kinni hoida: madal inflatsioon, eelarve tasakaal kolme protsendi piirides ja krooni kursi hoidmine. Suureks väärtuseks tuleb lugeda eelarvereserve. Siinkohal lähen korraks ajas kolm aastat tagasi.
2006. aasta suvel käisid keskerakondlased Eestis ringi ja lubasid pudrumägesid. Et riigieelarve laekub üle ja kohe tehakse kolme miljardi suurune lisaeelarve ning iga erakond saab laiali jagada miljardi. Teatavasti moodustasid siis valitsuskoalitsiooni Reformierakond, Keskerakond ja Rahvaliit. Nii mõnigi jäi keskerakondlaste juttu peagi saabuvast rahalaevast uskuma, mõni lihtsameelne astus erakondagi.
Loomulikult ei tulnud mingit raha laialipuistamist, ülelaekuv raha läks reservide täiendamiseks. Nüüd saame vaid rõõmu tunda, et meil on reservid kogutud ja võime isegi lätlastele laenu anda.
Majandusfoorumil ”Tuulelohe lend“ väitsid ettevõtjad selgelt, et Eestil on ülejäänud Balti riikidega võrreldes mitu eelist. Esiteks on meie riigieelarves reservid, teiseks on poliitiline võim stabiilne ning poliitiline korruptsioon minimaalne. Neid eeliseid tuleb tutvustada rahanduskeskustes, nii Euroopas kui Ameerikas. On levinud arvamus, et praeguse kriisi järgne majanduskasv ei alga enam laenurahast, vaid otseinvesteeringutest.
Investoritele on otsuseid tehes väga oluline usaldus riigi vastu, kuhu nad oma raha paigutavad. Eriti usaldusväärsed on projektid, mille taga on mingigi riigipoolne garantii. Kredex ja EAS on Eestis institutsioonid, kus on raha ja teadmised, et headele projektidele sellist toetust ja tagatist anda.
Suutlikkus käesoleva aasta riigieelarvet kärpida on samuti samm positiivses suunas. Me saame kulutada nii palju, kui meil raha on. Sama põhimõte kehtib nii pere- kui riigieelarves. Kaheksa miljardi krooni võrra kulutusi vähendada on olnud üpris valuline. Mõistlikke kärpeid kiidavad isegi muidu nii kriitilised ajakirjanikud.
Mul on hea meel, et kärpeplaanist jäi välja vanemahüvitis, sest majanduslikult raskel ajal vajavad lapsevanemad veel rohkem kindlustunnet. Vanemahüvitis on end õigustanud kui iibe oluline tõstja. Me ei sure Eestis välja siis, kui meid sünnib igal aastal rohkem, kui siitilmast lahkub. Vanemahüvitis annab kindlustunde lapsevanematele, siseministeeriumi viimaste aastate töö on kaasa toonud enneaegsete surmade arvu vähenemise.
Arvan, et eakad inimesedki on õnnelikud, et nende sissetulek siiski kasvab. Isegi kahel moel. Kõigepealt tõuseb pension 1. aprillist viie protsendi võrra ja teiseks langeb majanduskriisi tingimustes osa hindu (toasoe, toidu- ja tööstuskaup). Ehk: pensionikroonide ostujõud kasvab.
Kõige suurem raskus majanduskriisis lasub siiski ettevõtjatel ja töötajatel. Mõlemal tuleb kõvasti pingutada, et muutuvas majanduses ellu jääda. Ettevõtjatel tuleb kulud üle vaadata ning likviidsust hoida. Töötajatel aga olla valmis muutusteks, õppida ja vajadusel koos tööandjaga pingutada, et raske aeg üle elada. Kindel valik on omandada vähemalt kolme - eesti, vene ja inglise keele oskus nii kõnes kui kirjas. Töötaja, kes kolmes keeles hakkama saab, on tööturul igal juhul eelistatud seisundis.