Märtsis ja aprillis pöörab politsei kõrgendatud tähelepanu turvavarustuse kasutamisele, teda toetab maanteeameti meediakampaania “Ära tapa oma sõpru”. Või nagu usub Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkomissar Imre Veber: iga inimelu on väärtus, mida tuleb hoida ja kaitsta.
Liiklusjärelevalve toimub 24/7, ühena tööülesannetest saab politseipatrull kontrollida tavalisest aktiivsemalt turvavarustuse – turvavööde ja laste turvatoolide nõuetekohast kasutamist.
Iga inimelu on väärtus, mida tuleb hoida ja kaitsta. Kui aga inimene turvalisust teadvustanud pole, oleme sunnitud sekkuma meie. Pole saladus, et liiklusõnnetustes saab vigastada või hukkub 99,9 protsenti isikuid, kes ei ole kasutanud turvavarustust.
Siit teemat arendades: mida elavad läbi lähedased, kui peavad isikut kas surnukuuris tuvastama või jätkuva elu lähedast ratastoolis sõidutama? Siia alla võib liigitada sündimata lapsed ja elamata eludki. Iga hukkunud või vigastatud inimene läheb riigile maksma miljoneid kroone.
Mõelge oma sõpradele-tuttavatele välismaal, keegi ei hakka enne sõitma, kui kõigil on turvavöö kinnitatud. Miks? Sest sealsed inimesed väärtustavad oma elu.
Turvavarustuse kasutamise kohustusest on räägitud aastaid. Aitab rääkimisest, kes ei kasuta, maksab trahvi.
Juht vastutab autos kõige eest. Ka liikluseeskirja 68. paragrahvi 5. punkti sõnastuses on see, et juht ei tohi sõidutada sõitjat, kes pole nõuetekohaselt turvavarustusega kinnitatud.
Tibusid loetakse sügisel. Küll võib öelda, et viimased kontrollimise tulemused näitavad seda, et meie linnas on olukord paranemise teel, see on väga positiivne.
“Just alustasin sõitu.”
Tegelikult on nii, et me ei hakka siin liikluseeskirja ümber rääkima. Liikleja on kohustatud seda kõike ise teadma. Ongi tendents, et liikluseeskirja olulistest punktidest saadakse teada ajalehest, see on jama.
Ei tasu unustada, et kõik liikluseeskirja punktid on sisuliselt kirjutatud verega. Neid täites ja neist lähtudes austame ennast ja ligimest ning jõuame kõik õnnelikult koju.