/nginx/o/2015/12/30/4840241t1h55b9.jpg)
/nginx/o/2012/08/08/1260046t1hde73.jpg)
Hirmkõvas kettavõistluses Robert Hartingu ja Ehsan Hadadi järel olümpiapronksi saanud Gerd Kanter oli ülevoolavalt rõõmus ja tunnistas, et sai elu tugevuselt teise emotsiooni.
Kanter sai elu teise emotsiooni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esikaheksasse saamiseks tuli heita peaaegu 65 meetrit, viis meest sai kirja üle 67 meetri, medalimeeste tulemused mahtusid 24 sentimeetri ehk ketta laiuse sisse.
Medalipretendendid on ilmselt oma šõud varem valmis mõelnud. Võitja Harting käis olümpiatule torusid katsumas ja ületas rajale jäänud tõkkeid, lõpuks tõmbas traditsiooniliselt särgi ka veel puruks ja rinna paljaks. Pekingis saja meetri jooksu ja Usain Bolti inikmteerinud Kanter proovis seekord publiku ees kaugushüpet. Hadadi jäi vaoshoituks, Harting ja Kanter hullasid nagu poisikesed.
"Võrdleksin seda emotsiooni vaid oma 2005. aasta esimese MM-hõbedaga," ütles Pärnus Ando Palginõmme käe all kettaheitjaks arenenud ja siis loogilise jätkuna laia maailma läinud Kanter. "Olümpiavõit ja MM-tiitel on kahvatumad."
Tulla nii-öelda tuulest välja ja võita medal on kahtlemata magus. Kui Pekingi eel oli Gerd võitnud järjest 27 võistlust, juhtis maailma edetabelit, unistas tõemeeli 75 meetrist ning maailmarekordist ning lihtsalt vormistas valitsejapabereid näidates võidu, siis Londoni lõppvõistlusele sammunud 12 mehest oli koguni seitsmel parem hooaja mark, kui Kanteril.
Kulda oli küll eelkõige Hartingu võimsust arvestades raske loota, aga Kanter oli ju, küll mitte mehena teiselt planeedilt nagu viis aastat tagasi, vaid juba lihtsurelikuna mõõna järel vaikselt tagasi tulnud ja edenenud. Mullu tuli (taas Gerdi tõsiselt rõõmustanud) MM-hõbe, tänavu EM-hõbe, olümpiahooajal tõusti koos treener Vesteinn Hafteinssoniga tasahilju järjest kenamatesse meetritesse. Laskmata end väga häirida konkurentide paugutamistest.
"Heiki Nabi medal vabastas mind osast pingest, aga andis samas kõvasti tahet ja emotsiooni juurde," kinnitas Kanter veel üht motivaatorit.
Seda, mis Londonis juhtus, nägid kõik pöidlahoidjad telerist. Tribüünil tundus Gerdi viienda heiteni, et siit ei paista medalit kusagilt - kolme esimese katsega Kanter küll parandas tulemust, aga medalini jäi ikkagi ligi poolteist meetrit ja tippmehed viskavadki tavaliselt vormis olles nii-öelda ühte auku. Tuletan siinkohal meelde vasaraheitja Jüri Tamme Moskva mängude esinemist - Tamme Junts pani kõigil õnnestunud katsetel vasara 80 meetri taha poolemeetrisse lapikesse.
Niisiis hakkasime juba rahunema - võistlus on väga kõrgel tasemel, kui ei tule, mis seal ikka, hea, et Nabi Eesti delegatsiooni ära päästis. Ilm oli ka jahe ja tatine. Näiteks vestsin kaks sõna juttu ühe hindu Vikas Gowda poolehoidjaga ja küsisin ka seda, miks ta suusamütsis ning paksus jopes on. Hindu vaatas mulle kui lühikeses püksis juhmile otsa ja küsis - kas sa ei näe, winter games!
Siis selgus aga, et kuuma maa meest Hadadit jätkus vaid üheks sähvatuseks, vana Alekna paugutas alguses ja väsis siis, vaid kaks aastat tagasi ketast heitma hakanud Okoye põles kodupubliku ees täiesti läbi, Malachowski polnud tippude tippudega võrreldav, Gerdil aga oli salves veel üks laeng.
"Tegelikult oli mu tehniliselt parim katse teine, paraku läks aga siis ketas käest tsipa vara minema," analüüsis Kanter. "Aga Alekna ees müts maha - kui tema suutis visata oma viiendal olümpial nii kõvasti, siis mine, seitse aastat noorem mees, võin vaadata suhteliselt julgelt Rio de Janeiro mängude poole."
Kanteri medalivõitu jälgis ka Austraalia eestlasest raskekaalupoksija Johan Linde, kes tuli küll pigem kaasmaalase Sally Pearsoni tõkkejooksukulda ootama.
"See Eesti poiss tegi hästi," kiitis Linde. "Mu lipp on küll Austraalia, aga veri soontes puhas eesti oma, elan rahvuskaaslastele hinega kaasa."
Eestlaste seis soomlastega oli enne teisipäeva 1:0 meie kasuks, teisipäeval nende ratsutaja pronks viigistas seisu, õhtuks olime jälle 2:1 ees. Lätlased seni medalitabelis ei ole, aga nende rannavollemeestel Plavinšil ja Smedinšil pronksivariant veel püsib.