Olümpiastaadionile tulevad lammutajad

Londoni olümpiastaadion. Foto: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Heiki Nabi hõbedavõidu järel läks ajakirjanike jutt tema ning treener Henn Põllustega maadlushalli intervjuutsoonis pikaks. Lõpuks oligi seal vaid kümmekond eestlast.

Aga tühjaks meie lahkudes ruum ei jäänud - lausa kujuteldamatult suure Exceli hoone (paljude jalgpalliväljaku mõõtu saalidega lao- ja kaubandushiiglase välimõõdud on mõlemat pidi üle poole kilomeetri) maadluseks kasutatud halli ilmusid (öö hakul!) ronimisvarustuses töömehed.

Saali - metallkonstruktsioonidest tribüüne, maadluslava ja muud, hakati maha võtma. Aeg on raha, mängud saavad peagi läbi, tavaar peab Londoni ajaloolises Docklandis taas liikuma.

Situatsioon tuletas meelde 1996. aasta Atlanta mänge, kus nende hiigelhall maani maha võeti ja kolme kuuga sellesse paika kõrghooned ehitati, peapressikeskuses aga kogu kolu juba siis maha monteeriti, kui olümpiatule urn veel kuum oli ja nii mõnigi kolleeg tööd pidi vihtuma.

Päris huvitav uudis ilmes ka nüüd Londonis. Olete ju kindlasti kodus näinud telerist või piltidelt seda vist 80 000 pealtvaatajat mahutavat kergejõustikustaadioni? Vaat see võetakse mängude järel peajagu lühemaks. Täpsemalt - jääb vaid see esimene madal korrus ja kaob kõik see, mis kõrgemal, ka paksust kileriidest konstruktsioonide külge justkui õmmeldud katus. Järele jääb ühe jalgpalliklubi käsutusse antav 24 000 istekohaga madal staadionike.

Mis aga sellesse paksu kileriidesse puutub, siis seda kasutavad inglased nii päris ajutiste kui natuke püsivamate ehitiste puhul palju. Olümpial näiteks on valges peale pingutatud kilekestas (sees muidugi konstruktsioonid, kommunikatsioonid jms) suur korvpallihall, lasketiiru rajatised ja muudki. Ilmselt odavam ehitada ja pärast lihtsam varieerida, kui monoliitse-statsionaarse puhul. Muidugi, eks ole Londoni kliima ka pehmem, kui näiteks meie oma.