Ela Tomson: Tere, Rootsi! Hej, Sverige!

, Pärnu linnavalitsuse protokolli-, välis- ja avalike suhete teenistuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu linnavalitsuse protokolli-, välis- ja avalike suhete teenistuse juhataja Ela Tomson.
Pärnu linnavalitsuse protokolli-, välis- ja avalike suhete teenistuse juhataja Ela Tomson. Foto: Pärnu linnavalitsus

Rootsi Kuningriik, üks meie naabermaadest, on ühtaegu lähedane ja kauge – nagu naabrid ikka.


Ajaloost teatakse „head Rootsi aega“. Tartu ülikool, mille kodu lühikest aega ju Pärnuski oli, kandis algul nime Academia Gustaviana, Teise maailmasõja eelsetel aastatel oli Pärnus rohkesti suvitajaid nimelt Rootsist. Just Rootsimaa randa jõudsid eestlastest põgenike paadid sel hirme täis septembrikuul, millest tänavu saab juba 65 aastat.



Pärast Eesti taasiseseisvumist olid esimesed meie riiki külastanud kroonitud pead Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf ja kuninganna Silvia. Aasta oli siis 1992.



Nüüd on Rootsi ja Eesti teekaaslased Euroopa Liidus. Meie raha on suuresti Rootsi pankades, meie majandused on seotud.



Eesti lapsed kasvavad üles Karlssoni, Pipi ja Bullerby laste seltsis ja vaatavad Astrid Lindgreni raamatuis Haapsalust pärit Ilon Wiklandi pilte.



Stockholmis ilmub eesti kogukonna vananemisele ja vähenemisele vaatamata ikka Eesti Päevaleht, tegutseb Eesti maja. Eesti noored õpivad Rootsi ülikoolides ja rootslased meie omades.



Kolm sõpruslinna Rootsis


Pärnul on pikaajalised sidemed kolme Rootsi linnaga. Meie sõpruslinnad on Rootsimaal laiali: Oskarshamn on rannikulinn riigi kaguosas.



Helsingborg asub Lõuna-Rootsis, ainult neli kilomeetrit merd lahutab seda linna Taani Hamleti-linnast Helsingørist.



Pärnu kolmas sõpruslinn Södertälje on Stockholmi külje all, seal on suured tööstusettevõtted ja iga aastaga järjest rohkem immigrante, peamiselt Iraagist ja Süüriast.



Oskarshamniga on Pärnul sõprusleping 1989. aastast, seda uuendati 2000. aastal.



Helsingborgiga on suheldud samuti juba 20 aastat, leping kirjutati alla 1999. aastal. Södertäljega on leping aastast 1999.



Läheks pikale kirjeldada kogu linnadevaheliste suhete pilti 10-20 aasta jooksul.



Taasiseseisvumisaja alguses vajas Pärnu igasugust abi, sõpruslinnad toetasid. Vahepealsel perioodil muutus suhtlemine harvemaks: abi ei olnud enam palju vaja, muid kontakte polnud veel tekkinud. Nüüdseks on sidemed Rootsi linnadega taas tugevnenud, sisulisemaks muutunud ja laienenud mitmele elualale. Koostöö on kasvanud eriti pärast Eesti astumist ELi. Ja et ilus sõna „koostöö“ ei jääks pelgaks sõnaks, siis siinkohal väike ülevaade Pärnu ja meie Rootsi sõpruslinnade kontaktidest viimase poole aasta jooksul.



Pärnu-Rootsi kontaktid


Läinud aastal oli Pärnus lühikesel visiidil Södertälje linnapea Karin Östlund ideega kaasata Pärnu Euroopa päeva tähistamisse Södertäljes 9. mail 2009.



Nüüd on idee reaalsuseks saamas: teeme koostöös Pärnu spaade ja Södertälje linnavalitsusega ettevalmistusi rootsikeelse Pärnu kuurordi ajalugu ja tänapäeva esitleva näituse avamiseks Södertäljes 8. mail. Euroopa päeval esitlevad end Pärnu kõrval kõik teisedki Södertälje sõpruslinnad Norrast, Soomest, Taanist ja Prantsusmaalt.



Hilissügisel käisid Oskarshamni linnavalitsuse linnamajanduse ja keskkonnaspetsialistid Pärnus tutvumas meie linna keskkonnatööga.



Neid huvitas prügimajanduse korraldus, käidi veepuhastusjaamas.



Jaanuari alguses tulid koos Helsingborgi linnapea Carin Wredströmiga traditsioonilisele uusaasta-külaskäigule Helsingborgi Lucia-tüdrukud. Nad laulsid lasteaedades, haigla lasteosakonnas, Kuninga tänava koolis, Pärnu toimetulekukoolis, Eliisabeti kirikus.



Luciade kontserdil raekojas andsid Pärnu linnavolikogu esimees ja Pärnu linnapea Helsingborgi linnakantselei juhatajale Sten Nordqvistile üle Pärnu linna vapimärgi linnadevahelise koostöö korraldamise eest alates aastast 1989.



Kuna Helsingborgis asuva Lundi ülikooli kolledži ja sealse linnavalitsuse vahel on aastatega kujunenud konstruktiivne ja linna arengut toetav koostöö, lepiti jaanuaris linnajuhtide kohtumisel kokku, et aprillis sõidab Tartu ülikooli Pärnu kolledži esindajatega Helsingborgi kogemusega lähemalt tutvuma kolledži nõukokku kuuluv Pärnu abilinnapea Jane Mets.



Kõne all oli võimalik koostöö puuetega inimeste organisatsioonide vahelgi.



Södertäljega on head kontaktid Pärnu noortel. Aasta eest oli Södertälje noortegrupp, kuhu kuulus väga erinevate rahvuste esindajaid, Pärnus ühisseminaril „Euroopa noorte ja vanade riikide mitmekesisus – tee tugeva demokraatia poole“. Ettevõtmist toetasid Pärnu linnavalitsus ja Euroopa Ühenduse programm “Euroopa noored”. Tänavu jätkub projekt Södertäljes.



22. märtsil sõidab 17 noort Pärnu eri koolidest esindama Pärnu linna noortekogu ja Pärnumaa noorte liitu. Seekordki tuleb raha selleks programmist “Euroopa noored”. Selliseid rahvusvahelisi kokkusaamisi on väga vaja, eriti noortele inimestele, et suuta senisest avaramalt nii laia maailma kui väikese Eesti probleemide peale vaadata.



Rootsi nädal


1. juulil 2009 saab Rootsist ELi eesistujariik. 14.-21. märtsil on Pärnus Rootsi nädal. Korraldame selle koostöös Rootsi Kuningriigi suursaatkonnaga. Suursaadik Jan Palmstierna tuleb Pärnusse 16. märtsil, peab kell 14.30 TÜ Pärnu kolledžis avaliku loengu Rootsi ja Eesti suhetest, kohtub linnajuhtidega, avab kaks näitust.



Suursaadik viibib nädala lõppkontserdil 21. märtsil kell 18 raekoja saaliski, kus esineb eestirootslasest rahvamuusik Sofia Joons.



Kuna on koolivaheaeg, on kogu nädala peamised üritused mõeldud just lastele ja noortele. Vaadake kava ja tulge osa saama! Kevade alguse nädalal saame Pärnus palju kordi öelda: “Tere, Rootsi! Hej, Sverige!”

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles