Autoomaniku hool hoiab vargad eemal

Eestis varastatakse üsna palju velgi, kuna neid on lihtne varastada ja hiljem müüa. Foto: Auto Bild

Kuigi autode ärandamised ja vargused sõiduvahenditest näivad toimuvat täiesti juhuslikult, aitab autoomaniku hoolikus nende tõenäosust tublisti vähendada.

Ehkki tavaliselt väidetakse, et eelkõige pakuvad autovarastele huvi kallid sõidukid, on tegelikkus veidi teistsugune. 2008. aastal ärandatud sõidukite edetabeli eesotsas troonib Ford, talle järgnevad Mercedes, BMW, Audi ja VAZ.

Kvaliteetautod müüakse kolmandasse riiki

Politseiameti pressiesindaja Pärtel-Peeter Pere sõnutsi on Fordide ja VAZide saatus olla autoärandajatele lõbusõiduvahend ning vanametall. “Vanad Žigulid ja Fordid satuvad sageli lõbusõitjate meelevalda, kuid suur osa neist varastatakse metallikokkuostupunkti viimiseks,” kinnitab ta.

BMWde, Audide ja Mercedeste puhul sõltub varguste hulk eelkõige sõiduki tootmisaastast. “Autod, mis on toodetud enne 1997. aastat, on väga lihtsalt varastatavad, seda eelkõige siis, kui omanik pole ise lisanud mehaanilist ega elektroonilist ärandamisvastast tõkist,” selgitab Pere.

Selliseid kaitseta autosid varastavad peamiselt poisikesed lõbusõiduks, kuid ka algteadmistega vargad, kes müüvad sõiduki varuosadeks.

Autodel, mis toodetud 1997. aastal ja hiljem, on üldjuhul tehase käivitamistõkis, mille neutraliseerimiseks läheb vaja eraldi elektroonilist seadet. Selliseid sõidukeid varastavad eelkõige elukutselised autovargad.

Eelmisel aastal registreeriti politsei statistika põhjal sõidukivargusi, omavolilisi kasutamisi ja nende katseid kokku 403. Aasta lõpu arvestusega leiti üles 144 autot, siiani on kadunud 83.

Enamik autovargusi toimub öösel ja vargad on nendeks valmistunud. Vargus ise võtab ainult mõne minuti, kuid auto on varem välja valitud.

Paljud varastatud uuemad kvaliteetsõidukid, mis jäävad kadunuks, on tõenäoliselt jõudnud otsaga mõnda muusse riiki. “Sellistel autodel on oht jõuda kolmandatesse riikidesse, nagu Valgevenesse, Ukrainasse, Venemaale,” tõdeb Pere. Schengeni viisaruumiga kaasnenud piiride avanemine on hõlbustanud varastatud autode Eestist äraviimist.

Kui Euroopas ja eelkõige Inglismaal moodustavad suure osa autoärandamistest sissemurdmisega vargused, mille käigus sõiduvahendi võtmed näpatakse korterist või majast, siis Eestis on selliseid juhtumeid viimasel ajal väga napilt. “Aastaid tagasi oli grupp kurjategijaid, kes säärasest tegevusest elatusid. Viimasest aastast on politseile teada mõni juhtum.” Sellest hoolimata ei tasu enda auto võtmeid kunagi vedelema jätta.

Nähtavale ei tasu midagi jätta

Paljuski aitavad sõiduvahendite ärandamist takistada ning nende hilisemat leidmist hõlbustada immobilisaatorid ja GPS-asukohamäärajaga alarmseadmed.

“Eks iga autoomanik pea ise otsustama, kui palju ta on nõus oma sõiduki ja selles olevate esemete kaitseks investeerima,” räägib Pere.

“Kahtlemata tulevad vargusvastased lisaseadmed kasuks. Tähtis on kõigepealt tutvuda nii lisaseadme kui auto tehniliste näitajatega, näiteks uurida, kas need üldse omavahel sobituvad. Kergelt varastatavatel ja elukutseliste varaste lemmiksõidukitel (BMW, Audi A6, Volkswagen Passat, Toyota Land Cruiser ja Lexuse maasturid) peaksid lisaimmobilisaatorid olema lausa kohustuslikud. Suure töö saavad ära teha kindlustusfirmad, nõudes lisaimmobilisaatorite olemasolu,” soovitab Pere.

Samuti soovitavad politseinikud läbi mõelda oma tegevuse autot parkides. Võimalusel tuleks sõiduk jätta hea nähtavuse ja valgustusega kohta, sest see vähendab tublisti tõenäosust, et varas rahulikult pimedas ja nurga taga oma kuritegu toime panna saab.

Autosse ei tasu nähtavale jätta hinnalisi esemeid, mis võiksid kurjategija huvi äratada.

Põhja politseiprefektuuri varavastaste kuritegude talituse juht vanemkomissar Toomas Jervson kinnitas ajalehele Äripäev antud intervjuus, et viimasel ajal on näiteks automakkide vargused vähenenud, kuid kasvanud on navigatsiooniseadmete näppamiste hulk.

“Trendiks on kujunenud autodesse jäetud esemete (telefonid, sülearvutid, kotid ja navigatsiooniseadmed) varastamine. Piisab sellest, kui auto aknaklaasil on navigatsiooniseadme alus. Juba see meelitab vargaid ligi, sest väga paljud ei vaevu seadet autost lahkudes kaasa võtma ja pistavad selle kuhugi (kindalaekasse, istme alla). Sellega arvestavad vargad, kes tungivad autosse ja otsivad kõik kohad läbi,” räägib Jervson.

Välismaal täiesti uue varguseliigina esile kerkinud katalüsaatorite ja turvapatjade vargused pole Eestisse veel jõudnud. Üha läheb aga kaduma velgi, sest neid on suhteliselt lihtne varastada ning hiljem maha müüa. Siingi aitab sulide tegevust tõkestada ennetustöö, näiteks vargakindlate poltide kasutamine.

“Iga takistus tekitab vargale vähem või rohkem probleeme ning aeg, mis kulub poltide lahtikeeramisele, suurendab vahelejäämise ohtu,” kinnitab Pere. “Kallite autovelgede omanikud peaksid tegema oma velgedele mingid märgid: kas tähistama need kulumiskindla värviga või kraapima peale mingid numbrid. Kui politsei avastab järjekordse varastatud asjade lao ning seal on palju erinevaid velgi, jääb suur osa nende omanikest tuvastamata.”