Kirjad

Vastuoluliste tunnetega kodulinnas

Suvi hakkab lõppema ja nüüd olekski õige aeg teha kokkuvõtteid, kuidas järgmisel suvel paremini toimida ja milliseid vigu vältida.

Bussiliiklus mind eriti ei puuduta, sest liigun rohkem jalgsi ja teen seda iga ilmaga: hoiab vormis ja on kasulik igas mõttes.

Huvitav olekski teada, mis juhtuks siis, kui enamik pärnakaid boikoteeriks bussisõitu. Kas bussid tiirleksid kaua mööda linna oma irratsionaalsetel liinidel?

Kutsun kaaslinlasi üles rohelisele mõtteviisile: käige jala või sõitke jalgrattaga, sest heitgaasid suvepealinna ei kaunista.

Täiesti väär oleks arvata, et elumuredest muserdatud Pärnu elanik ei mõtle. Mõtlemisainet annab näiteks seegi, miks peamisel Rüütli äritänaval ei ole õdusat kohvikut, kus turist ja linlane saaks jalga puhata ja kerget kehakinnitust võtta.

Aeg on näidanud, et ülearu rõivapoodidele rõhu panemine pole end õigustanud. Kuhu pannakse hooajakaup, kui allahindlused on väikesed ega kutsu ostma?

Prantslastel on isegi ütlemine “Toidule kulutatud raha pole raisatud raha”.

Mõni ettevõtlik ärimees võiks sellele mõelda. Lootus kustub viimasena. Loodan siiski, et olukord Pärnus paraneb.

Külli Kaing

Viljakoristus Lõpel

Lõpel käib teraviljakoristus täie hooga. Vesteldes osaühingu Lõpe Agro taimekasvatusjuhi Vello Simmulmanniga, kes agronoomina töötanud 35 aastat, selgub nii mõndagi Lõpe kohta.

Teravilja kasvab Lõpel 1300 hektaril, sellest talinisu all on 381 hektarit. Esmaspäeva õhtuks oli koristatud 154 hektarit ja keskmine saak punkrikaalus tuli rekordiliselt 52 tsentnerit hektari kohta, See on väga hea tulemus.

Parimad põllud andsid välja isegi üle 70 tsentneri hektari kohta. Kui koristusilmad püsivad, tahetakse talinisuga lõpetada laupäeva õhuks. Kasvatatakse varast talinisu “Ramiro”.

Agronoom kurtis, et palju kahju teevad teraviljapõldudele metssead. Nendega on raske võidelda. Osaühing kasvatab veel rapsi, kuid selle koristusaeg tuleb hiljem.

Rapsi all on Lõpel 262 hektarit. Kogu teravili koristatakse kahe Saksa päritolu kombainiga. Põhk pressitakse kohe ruloonpressiga vaaludest ruloonideks ja seda kasutatakse sigalas allapanuks. Lõpe vana kuivati kõrval töötab uus võimas kuivati Stella. Selle võimsus on selline, et kolme minutiga saadakse 500 kilo kuiva vilja.

Kui võrrelda osaühingu tööjõudu endise Lõpe kolhoosiga, on vahe muljetavaldav. Lõpe kolhoosis oli üle 200 töötaja, osaühingus töötab ainult 15 inimest.

Ilmar Tiismaa