Leiutaja, anna oma ideele kuju!

Robert Kitt
, Swedbanki ettevõtete panganduse juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Robert Kitt.
Robert Kitt. Foto: PP

Meie ei tea, milline on järgmine toode, mis haarab kohe poole turust. Me ei tea isegi seda, mis hinnaga seda toodet müüma peaks, mis värvi see olema peaks või kuidas seda ette valmistada.

Vaja on “päris asja“

Niisiis jääb üle võtta riske ja toetada neid, kes usuvad oma ideesse. Eesti riik on ikka hinnanud ja toetanud vaba ettevõtlust – seda, kui kokku saavad inimene oma mõtete ja energiaga ning raha. Pank saab pakkuda rahalist tuge ja nõu ning riik muuta ettevõtlusega alustamise võimalikult lihtsaks. Teame kõik, et ettevõtte asutamine ei ole Eestis enam kitsaskoht.

Viimasel ajal on mitu Eesti idufirmat maailmas silma paistnud. On nii neid, kes välismaiseid rahastajaid leidnud, kui välisesinduse avanud tegijaid. Me oleme edukad, kuna oskame juba väga varases faasis suurelt mõelda, näha oma ideede rahvusvahelist või suisa globaalset potentsiaali.

Nii on sündinud soodsaid valuutaülekandeid pakkuv globaalse minekuga TransferWise või edukalt Ameerikat ja Austraaliat vallutav lihtne kassahaldussüsteem Erply ja paljud teised.

Kahjuks takerduvad paljud huvitavad mõtted selle taha, et paberil tundub idee ilus, kuid leiutajatel ei õnnestu jõuda „päris leiutise“ ehk prototüübini. Kui aga töötavat prototüüpi pole, on keeruline leida kaasamõtlejaid ja, mis seal salata, rahastajaid. Leiutajatekülaski said külaelanike kiituse osalisteks ikka toimivad masinad, mitte jänes Adalberdi porgandeid hakkiv naine-köögikombain.

Seni puudusid Eestis nii riigi kui erasektori prototüüpimise toetused. Riik pakub Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu stardi- ja tootearendustoetust, kuid kahjuks on tegu väga pika ja bürokraatliku protsessiga, mis nõuab panust oma rahakotistki.

Kus viga näed laita, seal tule ja aita

Swedbank, Tehnopol ja Tallinna tehnikaülikool nägid sama muret ja leidsid ühiselt võimaluse, kuidas leiutaja leiutada saaks. Lõime protoüüpide rahastamiseks algatuse Prototroni.

Prototroni rahastusest on abi mistahes praktiliste, nutikate ja lihtsate lahenduste väljamõtlejatele. Tänavu on plaanis aidata teostuseni neli-viis ideed, järgmisel aastal juba poole rohkem.

Kolme aasta jooksul annab Swedbank leiutajatele 120 000 eurot, Tehnopol ja TTÜ aga toetavad oma teadmiste pagasiga just kõige-kõigemate mõtete elluviimist.

Soovime leida veel kaasamõtlejaid ja selleks kutsume kõiki Eesti ettevõtteid leiutamist ühisel jõul toetama.

Tahan veel rõhutada, et ehkki e-Eesti on meile kõigile uhkuse asi, ei ole Prototron kindlasti mõeldud pakkuma tuge vaid infotehnoloogiale.

Prototron pakub rahastust nii roheliste tehnoloogiate, elektroonika, mehhatroonika kui info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas. Toetust võivad taotleda kõik idufirmad, mis prototüübi loomiseni jõudma hakkavad.

Ükski idee ei ole liiga lennukas. Seega, kõik leiutajad, nüüd leiutama!

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles