Jäätmed ei ole enam prügi, vaid muutuvad üha enam väärtuslikuks tooraineks. Juba praegu on reaalne vähemalt osast jäätmetest vabanemise eest jäätmekäitlejalt raha küsida.
Marko Kikka: Jäätmekäitlus muutub taaskasutuseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kogu maailmas kogub tuure urban mining ehk sekundaarse tooraine “kaevandamine”. Seejuures ei tähenda urban selles kontekstis sugugi ainult linnakeskkonda, vaid on igati kohane asulates, külades ja isegi talumajapidamistes.
Selliste haruldaste metallide, nagu plaatina, indiumi ja tantaali, ressurss ammendab end prognooside järgi viie kuni 20 aasta jooksul, juhul kui materjali ringlussevõttu märkimisväärselt ei parandata. 60 protsenti roostevabast terasest, 40 protsenti vasest, 33 protsenti alumiiniumist, 35 protsenti pliist ja 30 protsenti tsingist tuleb juba praegu sekundaarsest toorainest. Sõiduautodes kasutatakse 25 protsenti ja kodumasinates 75 protsenti sekundaarset päritolu rauda.
Võti on jäätmete liigiti kogumine
Kuidas jäätmed rahaks pöörata? Kõige alus on jäätmete liigiti kogumine, näiteks eraldi metallid, kiled ja plast, puidujäätmed, ohtlikud jäätmed, ehituspraht ja kivimaterjal, papp ja kartong.
Sellisel viisil on kogu jäätmemajandust võimalik korraldada terviklikult, kus ühe liigi taaskasutusse suunamine kompenseerib teise liigi käitlemise kulukust (näiteks vana õli, akuhape, asbest ja muud ohtlikud jäätmed). Ainult nii saab oma jäätmetest vabaneda väikeste kuludega või isegi raha teenida, segajäätmete eest ükski jäätmekäitleja raha maksma ei kipu.
Sageli mõeldakse, et kui ettevõttes ja kodus tekib vähe jäätmeid, pole nende liigiti kogumine taaskasutuseks oluline. Sellega ei saa mingil juhul nõustuda. Väikestest kogustest saavad lõpuks suured, seepärast on võrdselt oluline nii iga inimese kui mitme tuhande töötajaga suurettevõtete tegevus.
Taaskasutus annab uue elu
Taaskasutusega vähendame koos süsinikdioksiidi saastet, reovee teket ja prügilas ladustatavate jäätmete hulka. Taaskasutusprotsesside kaudu töödeldakse tarbetu materjal tooraineks, tööstuslikuks kasutamiseks mõeldud metallideks, kiududeks ja energiaks.
Näiteks vanade autorehvide kütteväärtus on võrdeline õli omaga ja 25 protsenti võrra suurem kui sellisel tuntud kütteainel nagu kivisüsi.
Ühise pingutuse tulemuseks on vähem prügilaid ja puhtam vesi ja õhk. Taaskasutusele ei sunni meid ainult keskkonnateadlikkus, vaid karm äriline reaalsus. Kui maailma esimene tonn rauda toodeti rauamaagist, siis kindel on see, et viimane tonn rauda tuleb kunagi vanametallist.