/nginx/o/2008/05/09/39090t1he6b9.jpg)
Lõpel käib teraviljakoristus täie hooga. Vesteldes osaühingu Lõpe Agro taimekasvatusjuhi Vello Simmulmanniga, kes agronoomina töötanud 35 aastat, selgub nii mõndagi Lõpe kohta.
Viljakoristus Lõpel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teravilja kasvab Lõpel 1300 hektaril, sellest talinisu all on 381 hektarit. Esmaspäeva õhtuks oli koristatud 154 hektarit ja keskmine saak punkrikaalus tuli rekordiliselt 52 tsentnerit hektari kohta, See on väga hea tulemus.
Parimad põllud andsid välja isegi üle 70 tsentneri hektari kohta. Kui koristusilmad püsivad, tahetakse talinisuga lõpetada laupäeva õhuks. Kasvatatakse varast talinisu “Ramiro”.
Agronoom kurtis, et palju kahju teevad teraviljapõldudele metssead. Nendega on raske võidelda. Osaühing kasvatab veel rapsi, kuid selle koristusaeg tuleb hiljem.
Rapsi all on Lõpel 262 hektarit. Kogu teravili koristatakse kahe Saksa päritolu kombainiga. Põhk pressitakse kohe ruloonpressiga vaaludest ruloonideks ja seda kasutatakse sigalas allapanuks. Lõpe vana kuivati kõrval töötab uus võimas kuivati Stella. Selle võimsus on selline, et kolme minutiga saadakse 500 kilo kuiva vilja.
Kui võrrelda osaühingu tööjõudu endise Lõpe kolhoosiga, on vahe muljetavaldav. Lõpe kolhoosis oli üle 200 töötaja, osaühingus töötab ainult 15 inimest.