Piia Karro: Raeküla selts viib kokku vanad ja noored tööotsijad

Anu Villmann
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Piia Karro.
Piia Karro. Foto: Urmas Taul

Vastab Piia Karro, Raeküla Vanakooli keskuse arendusspetsialist

Pärnu Raeküla selts teeb algust ettevõtmisega, mis poolteise aasta jooksul aitab kuni 100-l Pärnumaa töötul praktikate, koolituste, õppereiside ja väljasõitude toel tööle saada.

Tandemmeetodil põhinevat projekti toetab Euroopa sotsiaalfond. Projekti kavandatav eelarve on 271 617 eurot, millest 47 932 eurot tuleb hankida Raeküla seltsil.

16–25aastaste ja üle 50aastaste tööotsijate registreerimine projekti stardib septembris. Selts ootab endast märku andma Pärnumaal tegutsevaid mittetulundusühinguid ja ettevõtteidki, mis tahaksid töötuid praktikale võtta.

Mida tandemprojekt täpsemalt tähendab?

Lühidalt seda, et paneme üksteisega “paari” noore ja vanema töötu.

Oleme pikemat aega otsinud viisi, kuidas kaht vanusegruppi üheskoos tööturul aktiviseerida. Kahe eagrupi koospartnerluse idee aitas tegudeks muuta mullu sotsiaalfondis avanenud taotlusvoor, mis oli mõeldud just vanemaealistele ja noortele. Vastastikku lävimisest on ju kasu mõlemal poolel: vanem jagab elukogemusi, noor vastu arvuti- ja keeleoskust ja muud, mida tema paremini oskab.

Septembris alustame 16–25aastaste ja üle 50 aasta vanuste Pärnumaa töötute registreerimist. Ootame projekti eelkõige neid, kel soov kindlasti tööle saada, mitte ainult vaba aega koolitustega sisustada.

Tandemprojekti esimesel perioodil paneme kokku 20 paari ja tuleva aasta märtsis teist niisama palju. Aga kuna meil on kavas palju tegevusi, võib juhtuda, et neile gruppidele lisandub veel kümme paari.

Siinkohal kutsuksingi neid, kel peres, tutvusringkonnas või naabruses mõni töötu, kes võiks meie projektis osaleda, meile temast teada andma.

Töötute kõrval otsite projekti mittetulundusühinguid ja ettevõtteid.

Jah, sotsiaalfondi toetuse üks tingimusi näeb ette, et inimesed peavad läbima tööharjutuse ja -praktika. See tähendab, et nii vanad kui noored proovivad eri ameteid, saamaks aimu, mis neile sobiks. On väga palju spetsiifilisi elukutseid, mida koolis ei õpetata ja mis tuleks omal käel järele proovida.

Sestap ootame projektiga ühinema tööandjaid võimalikult erinevatest valdkondadest ja maakonna eri paigust.

Aga veel enne, kui jõutakse ettevõteteni, teevad projektis osalejad läbi sissejuhatava tööpraktika mõnes mittetulundusühingus. Sest tihti inimesed, eriti just hilisesse keskikka jõudnud, ei tahagi täiskohaga tööd, vaid soovivad väiksemat rakendust, et tunda end aktiivse ja vajalikuna. Ja hea, kui noorgi astuks kodunt arvuti tagant välja teiste sekka.

Vahel peljatakse tulla sellistesse keskustesse, nagu meil siin Raekülas. Mõeldakse, et “oh, see pole mulle” või et “nemad seal toimetavad”. Aga me pole ju kinnine klubi, vaid kõigile avatud.

Küla- ja kultuuriseltsid ning seltsimajad võiksid nüüd oma tegevusse kaasata inimesi, kes siiani veidi vähem tegusad olnud ega ole välja kippunud.

Ja ärgem unustagem sedagi, et selts võib edaspidi tööandjaks kujuneda.

Mida projekt veel pakub?

Arvutiõpet, võõrkeeleklubisid, eri nõustamist, suhtlemistreeninguid ja palju muud. Tööalase ümberõppe ja täienduskoolituste loetelu ei ole kinnitatud, kuna eelkõige lähtume projektiga liitunute vajadustest. Ent oleme valmis moodustama isegi väga väikseid gruppe, nii kahe–kolmeliikmelisi, et anda vaid neid teadmisi ja oskusi, mida konkreetne isik vajab. Korraldame ka ettevõtlikkuse koolitusi, et suureneks osalejate valmisolek enda tööandjaks hakata.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles