Juhtkiri: Kvartal Michaliga

Pärnu Postimees. Foto: PP

Eile täitus kolm kuud Reformierakonna ümber lahvatanud rahastamisskandaali algusest. Just 22. mai Postimehes otsustas Silver Meikar hammustada end seni toitnud kätt ja avalikustas oma artiklis oravate rahastamisskeemi. Sellest ajast on ajakirjandus ja avalikkus oodanud, et midagi hakkaks juhtuma.

Möödunud kuul käisid Reformierakonna endine peasekretär, praegune justiitsminister Kristen Michal ja Meikari-aegne kassameister, praegune riigikogu liige Kalev Lillo politseis, kus viimasena nimetatu kasutas õigust ütlusi mitte anda.

Michal on maha saanud mitme pika intervjuuga ajalehtedele, kus ta on aina rääkinud ja rääkinud, kuid pole midagi öelnud.

Reformierakonna mainet ei ole rahastamisskandaal kahjustanud, mistõttu tuleb arvata, et oravate toetajad on ühtlasi erakondade läbipaistmatu rahastamise heaks kiitnud.

See ja peaminister Andrus Ansipi jätkuv toetus annavad Michalile kindlust, et kõik ülejäänud astuvad vale jalga, ainult tema ja Lillo ning veel mõni käivad õiget.

Kas Reformierakonna varumeeste pink on tõesti nii lühike ja Michal sedavõrd asendamatu, et teda ei saa viisakate põhjendustega jalga puhkama saata? Nii küsis eile Postimees. Ilmselt on vastus jaatav.

Michal teab, et partei teda ei jäta ja tõenäoliselt võimaldab mõnusat äraolemist ja korralikku sissetulekut tagavat tööd edaspidigi.

Oravad teavad, et Michaliga ei saa toimida uisapäisa. Mis juhtuks siis, kui mees oma, see tähendab erakonna mustapesukorvi avaks ja selle sisu avalikkuse ja politseiuurijate ette tooks? Selle asemel on parem süvendada umbusku enda ja valitsuse tegevuse suhtes ning toetada erakondade rahastamise läbipaistmatust.