Mart Laar: Noorte esindaja europarlamenti!

Mart Laar Foto: Pm

Mulle sattus pihku Pärnu Postimehe number, mille juhtkirjas lugupeetud Kaupo Meiel sarjab Eesti erakondi europarlamendi valimistel valijatega manipuleerimise eest. Sama süüdistus sihitakse – meie nimekirja eesotsas pole peibutusparte, kes valituks osutumise korral europarlamenti ei läheks, – Isamaa ja Res Publica Liidugi pihta.

Meiel kirjutab: „Kogu austuse juures Pärnust pärit Karoli Hindriksi vastu ei saa teda pidada tõsiselt võetavaks ja tuumakaks kandidaadiks. IRLi seltskonnas on neiks ikka Tunne Kelam ja Andres Herkel, ülejäänud on parimal juhul ballast, halvimal kõigest augutäide.”

Ma ei saa jätta tunnistamata, et pole tükil ajal midagi nii kummalist lugenud.

Tänan loomulikult Kelami ja Herkeli tunnustamise eest, kuid nimetada näiteks meie nimekirja teisel kohal asuvat riigikogu Euroopa asjade komisjoni esimeest Marko Mihkelsoni, kes asub meie nimekirjal teisel kohal, ballastiks, halvimal juhul augutäiteks ei tee Meieli intelligentsile ega teadmistele küll au.

Teisigi IRL kandidaate ei saa kohe kuidagi ballastiks pidada, või on selleks Meieli arvates akadeemikud Ene Ergma ja Peeter Tulviste või kunagine Tallinna abilinnapea ja Eesti muinsuskaitse juht Liisa Pakosta?

Kuid sellest ei tahtnud mina tegelikult rääkida. Mind on juba mõnda aega vaevanud arusaamatus, miks mõni Eesti meesterahvas end sessinatses maailmas sedavõrd ebakindlalt tunneb, et noori naisterahvaid sedavõrd paaniliselt kardab? Sest muul kombel ei oska ma seda soigumist Karoli Hindriksi aadressil kuidagi seletada.

Vaadates, mida Karoli on oma 25 aastaga saavutanud – see on muljet avaldav. Võime erakondade europarlamendi kandidaatidest panna kokku pika nimekirja tegelastest, kelle saavutuste nimekiri on tunduvalt lühem.

Veel pikemaks läheb nimekiri, kui küsime, kui palju on kandidaatide hulgas neid, kes üldse on reaalselt Euroopa poliitikaga kokku puutunud, kuulub mõne üle-euroopalise organisatsiooni etteotsa või on europarlamendis esinenud. Karoli on seda kõike teinud.

Nii ei jäägi üle muud kui vanus ja/või sugu. Kas härra Meielit häirib IRLi nimekiri nii palju seetõttu, et seal on 12 kandidaadist koguni seitse naissoost? Loodan, et mitte. Niisiis jääb üle noorus. 25aastane on härra Meieli arvates liiga noor, et ta erakonna esikolmikus europarlamenti saaks kandideerida.

Ma olen kunagi süüdistusi noorte eelistamises kuulnud. See oli siis, kui juhtisin valitsust, kus 32aastasele peaministrile lisandusid 27aastane justiitsminister Kaido Kama ja 26aastane välisminister Jüri Luik. Kas oleksin pidanud nad valitsusest välja viskama, kuna nad olid liiga noored?

Pean tunnistama, et mulle on täiesti arusaamatu see mängufilmi “Vanad torisejad” meenutav alavääristav suhtumine Eesti noortesse. Eesti vajab taas värskust ja energiat, vanemal poliitikute põlvkonnal on aeg hakata lahkumiseks valmistuma ning noortele teed teha.

Omal ajal jäi Eestis poliitikute põlvkonnavahetus tegemata ning 1939.-1940. aastal ei suudetud enam niisama julgelt otsustada, nagu seda 1918. aastal oli tehtud. Europarlamendi valimistel on selliste muudatustega hea algust teha.

Mina olen igatahes uhke, et IRLi esikolmikus on Eesti noortelgi võimalus oma kandidaat europarlamenti saata.

Peale kõige muu on noorusel selline omadus, et see läheb aja jooksul mööda, rumalus ja kitsarinnalisus aga mitte.