Möödunud nädalal, 11. märtsi Pärnu Postimehes ilmus uudis ”Viisitamm on selle aasta 13. kuu palga välja võtnud“.
Kalev Vilgats: Rehepapid linnavalitsustes
Sellest nupust said pärnakad ja on-line-uudiste vahendusel kõik eesti keeles lugejad teada, et Pärnu linnapea Mart Viisitamm puhkas viis päeva, kuid pistis selle eest taskusse 46 196 krooni.
Abilinnapea Simmo Saar oli hinge tõmbamas kuus päeva ja see läks maksumaksjale maksma 39 266 krooni.
Kohe selgus, et rahamaiad rehepapid ei istu vaid Pärnu linnavalitsuses, neid leidub Tallinna omaski, mida samuti juhivad Keskerakonna liikmed. Tallinnas oli selleks ajaks üle 1700st linna ametiasutuste töötajast puhkusetoetuse välja võtnud ligi 200. Tallinnaski oli toetuse saajate hulgas kaks abilinnapead.
13. märtsil võis Pärnu Postimees tõdeda, et linnavalitsuse 162 töötajast on puhkusetoetuse välja võtnud juba 53 inimest.
Tartus seevastu liideti kõik lisatasud kuupalgaga ja nüüd ollakse esimestena kõige lähemal töötajate palkade vähendamisele.
Juriidiliselt on kõik muidugi JOKK. Avaliku teenistuse seadus lubab sellist 13. palka maksta, kuigi omavalitsuseti toimub see erinevalt või ei maksta üldse.
Inimlikult peaks rehepappe mõistma. Kui juba linnavalitsuse liikmed toimetavad põhimõttel ”pärast mind tulgu või veeuputus“, siis miks peaksid vähemad vennad rahast vähem huvitatud olema.
Seda enam, et sügisel tulevad kohalikud valimised ja halvimate prognooside kohaselt ei pruugi selleks ajaks enam raha jätkudagi.
Loo moraal on aga masendav: ajal, mil tööinimesed saavad koondamisteateid, mil tööpuudus ületas möödunud nädalal 50 000 inimese piiri, käib linnaametnikel ikka veel pidu katku ajal.
Õnneks tulevad valimised ja pärast seda tekib suure tõenäosusega vajadus ametnike arvu kärpida. Tõsi, selleks ajaks on vaja vastu võtta avaliku teenistuse seaduse muudatused, mis peaksid kaotama 13. kuupalga ja võiksid ametnikud ilma jätta muudestki hüvedest, millest tavaline tööinimene võib ainult unistada.