Ega Pärnu Postimees muidugi täpselt oskagi öelda, kui suur oli investeeringu tegemise vastu huvi Hundil ja kui suur pigem linna huvi see investeering saada. Hundile pole absoluutselt midagi ette heita. Mingit kohustust pole võetud, läbi võib ikka rääkida ja kui tulemust ei ole, siis ei ole ja ühele pooltest kaotab asi tähtsuse.
Pärnu linnale staadion tähtsust ei kaota. Sellest, kuivõrd halvas korras staadion on, kui ebameeldiva mulje see lagumaja ranna rajoonis jalutajatele ja spordisõpradele jätab, oleme kirjutanud korduvalt ja saame kirjutada veel.
Linnavalitsust eesotsas Toomas Kivimägiga tunnustame, et nad asusid konkreetseid samme astuma juba enne, kui hoonestusõigus linnale tagasi tuli. Eesti spordiselts Kalev, millele staadioni hoonestusõigus viimati kuulus, ei saanud lõppkokkuvõttes millegagi hakkama. Seega polnudki linnavalitsusel muud valikut kui ise tegutseda.
Arvestades, et variant A, investori kaasamine, on nüüd kalevi all, peab läbi saama variandiga B, mis Kivimägi sõnutsi tähendab staadioni renoveerimist linna ja riigi raha eest. Kahjuks ei ole sellisel plaanil ilmselt enne 2015. aastat määratud täituma. Kurb seis Ranna puiesteel jätkub.
