Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/10/03/7169619t1hadd7.jpg)
/nginx/o/2012/08/27/1288218t1h9216.jpg)
Ilmselt ei kahtle me selles, et suvel on kõige ihaldusväärsem paik Eestis suvepealinn Pärnu. Rannaliiva, rohelisi parke ja rohket meelelahutust käivad siin igal suvel juunist augustini nautimas külalised lähedalt ja kaugemalt. Kui lehed hakkavad kolletuma ja suvekuumus asendub sügisvihmaga, muutub Pärnu aga kurvaks ja kõledaks. Vaid spaaturistid ja mõni suurettevõte hoiavad majanduskliima ärksamana.
E-elu
Vana tõde on, et Pärnu seisab samamoodi ülejäänud Eesti väikelinnadega silmitsi “ajude äravoolu” probleemiga. Olgu siis põhjuseks kõrghariduse omandamine, töö või soov maailma näha. Suurem osa lahkujatest ei tule lähiaastatel tagasi. Ja seda mitte ainult seetõttu, et Pärnust pole leida sobivat töökohta, vaid et siin puudub tema erialaga sobiv sotsiaalne keskkond.
Kui hariduses on viimase kümne aasta jooksul Pärnus toimunud meeldiv areng suurte ülikoolide kolledžite ja rakendusliku kutsehariduse vallas, siis tööturg ei ole siiani olulist muutust tunda saanud. Puuduvad kõrgelt tasustatud töökohad ja magnetid Pärnusse investeeringute meelitamiseks.
Pärnu ei saa korraga areneda liiga paljudel rinnetel. Vaja on paari–kolme valdkonda, millele keskenduda. Üks neist on vaieldamatult terviseturism, mis juba praegu on heas vormis ja areneb kiiresti. Mis võiksid aga olla need teised jätkusuutlikud ja Pärnule jõukohased fookused?
Kui vaatame majandussurutise aega, siis ainus valdkond, mis suure langusperioodi taustal jätkuvat tõusu näitas, oli infotehnoloogia, täpsemalt tarkvaraarendus.
Ettevõtted otsivad pidevalt meetodeid, kuidas oma äriprotsesse efektiivsemaks muuta. Klienditeenindusi asendatakse elektrooniliste iseteenindustega. Kaubandus kolib e-keskkonda. Arenevad avalikud e-teenused ja sotsiaalvõrgustikud.
Selliste süsteemide loomiseks on tarvis suures koguses programmeerijaid, IT-projektide juhte, analüütikuid, arhitekte, andmesisestajaid, testijaid ja kasutajaliidese disainereid.
Kõigi loetletud ametite esindajad teenivad kogu maailmas neli kuni kümme Eesti keskmist palka, samal ajal ei ole selle töö tegemisel oluline geograafiline asukoht. Tarkvaraarendus on pea ainus valdkond, kus Eestis makstav palk on võrdne Londoni, Singapuri või California (Silicon Valley) omaga, kusjuures väidetav puudujääk selle valdkonna spetsialistide puhul on mõningatel hinnangutel kuni 5000 inimest Eestis, rääkimata maailmast tervikuna.
CV-keskuse andmetel on augusti lõpu seisuga täitmata ligemale 80 programmeerija ametikohta, kuid taustainfot omades on paljud firmad loobunud programmeerijaid otsimast avalike kanalite kaudu. Seega, hinnanguliselt võiks juba Skype’i, Webmedia ja Playtechi põhjal pakkuda, et kohe saaks tööd umbes 500 tarkvaraarenduse spetsialisti, kui neid meil vaid oleks.
Tarkvaraarenduskeskus Pärnusse
Eelmainitule tuginedes on loogiline pakkuda välja ühena Pärnu tulevikusuundadest tarkvaraarendus. Esimesed sammud on selles suunas äsja toimunud kohtumise põhjal tehtud.
Nimelt oli Pärnus koos initsiatiivgrupp, kuhu kuulusid Pärnu ettevõtlus- ja arenduskeskus, Saksa tehnoloogiakool, Tartu ülikooli Pärnu kolledž, Pärnu linnavalitsus, IT-ettevõtjad ning riigikogu liige ja Ettevõtluse Arendamise sihtasutuse nõukogu liige pärnakas Andrei Korobeinik. Ettevõtjate antud sisendi põhjal arutati, millest võiks saada alguse Pärnu IT-tööstuse edulugu.
Välja pakuti järgmised ideed.
Programmeerimisõpe huvihariduses. Pärnu huvikoolides tuleb tugevamini sisse tuua programmeerimise valdkonna klubiline tegevus. Näiteks saab Pärnus programmeerija eriala omandavaid Saksa tehnoloogiakooli tudengeid kaasates tekitada noorusliku ringijuhendajate baasi, kes programmeerimishuvilistega hakkavad tegelema juba varasest noorusest.
IT-valdkond gümnaasiumi lävendil. Pärnus on olemas hea potentsiaaliga gümnaasiumid, kus võiks rakendada IT-fookusega õppekava, mis ülikooli eel koondab vajalikul hulgal eelteadmist.
Üksteisest tuleb eristada programmeerimise kutse- ja tarkvaraarendaja teaduslikku taset. Programmeerijate ja tarkvaraarenduse spetsialistide nõudluse suhe on tööjõuturul ligikaudu 3:1. Programmeerimise süvakoolitust võiks anda juba kutseharidusest alates.
Pärnu ametikooli ja Saksa tehnoloogiakooli peab viima tasemele, et aastas lõpetaks umbes 40 inimest, kes suudavad täita praktilisi programmeerimisülesandeid. Tartu ülikool võiks omalt poolt lisada IT-projektijuhte, kes suudaksid võtta juhirolli tehnoloogiaettevõtte töö koordineerimisel.
Linnavalitsus peaks looma soodustingimused alustavatele IT-ettevõtetele, pakkudes neile paaril esimesel tegevusaastal tasuta ruume, töövahendeid ja arengutuge sama valdkonna ettevõtjatest mentorite näol. Eritingimused peaksid olema nendele ettevõtetele, mis on valmis oma arendustegevuse Pärnus käivitama.
Praktika
Kohtumisel osalenud ettevõtted Brightspark ja TapTapSoft kaaluvad võimalust laiendada oma programmeerimismeeskonda ja luua kontor Pärnusse.
Esimese pääsukesena võiks sellest initsiatiivist tekkida 2013. aasta alguses kümme tarkvaraarenduse töökohta. See loob pretsedendi ja lisab kõigile osapooltele julgust initsiatiivi järgida.
Viieaastases perspektiivis võiks Pärnu jõuda tasemele, kus tööd antakse juba 100 tarkvaraarendajale, et uus tööstusharu igakülgselt areneks ja kaasaks vajalikul hulgal investeeringuid.
Pärnakana on võrdlemisi uhke tunne, kui lähikümnendil saab Pärnut peale suvepealinna nimetada Läänemere regiooni pisikeseks ränioruks.