Kas autode spidomeetrid näitavad õiget kiirust?

Kui soovite teada, kui täpne teie auto spidomeeter on, on lihtsaim viis seda kontrollida Sauga poolt Pärnusse sõites, kus on üleval kiirust mõõtev Pärnu Postimehe kirjadega tulp. Foto: Urmas Luik

Maanteel lubatud kiirusega sõitvad autojuhid kipuvad kaasliiklejaile jalgu jääma ja möödakihutajad õigustavad, et autode spidomeetrid on juba tehastes sätitud tegelikust suuremat kiirust näitama.

Nii ongi maanteel 90 kilomeetrit tunnis sõitjad möödatormajate silmis liikluspidurid, sest tegelik liikumiskiirus olevat neil 85 kandis ja politsei täpset radarit silmas pidades võib maanteel rahulikult vähemalt 97ga sõita. Uurisime nii politsei kui automüüja käest, kui palju tõtt neis rahvajuttudes on.

Pärnu politseijaoskonna patrullteenistuse vanem Imre Veber nentis, et vahel võib sõiduki kiirus tõepoolest olla spidomeetri näidust erinev, kuid mitte alati väiksem. Tuleb ette sedagi, et masina kiirus on spidomeetri näidust suurem ja autojuht muutub enese teadmata liiklushuligaaniks.

Valed rehvid

Põhjusi spidomeetri eksimisel võib olla mitu, aga kindlasti mõjutab edasiliikumise kiirust rehvide suurus.

Veber selgitas, et igal autol on tehasest kaasa antud rehvide tingimused ja neid tuleb täpselt järgida. Kui kasutada ettenähtust kõrgemaid rehve, sõidab auto kiiremini. Auto sees võib spidomeeter näidata kiiruseks 90, aga tegelikult sõidab masin hoopis 100ga.

“Sellega on inimesed tõepoolest alt läinud, et pannud talvel hõlpsamaks liikumiseks alla kõrgema rehvi ja siis oma arust 90ga sõitnud, aga ikka on politsei nad kiiruse ületamise pärast tagaistmele kutsunud,” rääkis Veber.

Kui aga panna alla ettenähtust madalamad rehvid, võib spidomeetri järgi 90ga sõitev auto liikuda tegelikult märksa aeglasemalt.

Veberi jutu järgi näitab nende praktika, et mida suuremaks auto kiirus läheb, seda suuremat kiirust spidomeeter näitab. Ehk siis, kui inimene jääb politseiradarile vahele kiirusega 120 kilomeetrit tunnis, oli spidomeetri osuti ta autos reaalselt tunduvalt suurema numbri peal.

“Sellised kiiruseületused ei juhtu kogemata. Kohe kuidagi ei usu neid autojuhtide jutte, et tegelikult sõideti lubatu piires. Kui meie mõõdame 120, siis autos endas näitab spidomeeter kindlasti üle 130,” selgitas Veber. “Inimene võib sel puhul meile väita, et tegi möödasõitu, aga liikluseeskirjas pole mitte üheski paragrahvis kirjas, et möödasõitu sooritades võib gaasipedaali vastu põrandat lükata.”

Praktika on näidanud sedagi, et mida suurem on auto kiirus, seda enam spidomeeter eksib. Näiteks kui autos märgib kiiruseks 200, siis politsei radaril on 180.

Catweesi automüügikonsultant Kaido Laurits rääkis oma kogemusele tuginedes, et tehased võivad uute autode puhul tõesti jätta pisikese varu.

“Olen näinud, et kui sõita uue autoga 97 kilomeetrit tunnis, näitab GPS-seade tegelikku kiirust 90 kilomeetri juures,” sõnas Laurits. “Vanade autode puhul sõltub kiirus tihti sellest, millise suurusega rehvid on alla pandud.”

Kontrollige ise

Veber rõhutas jutuajamisel korduvalt, et autojuhi kohus ei ole rooli taga pidevalt arvutada võimalikku veaprotsenti, vaid sõita täpselt oma spidomeetri järgi ja sel juhul pole politseiga konflikti karta. “Inimene ostab auto ja selle spidomeetri seier peab maanteel olema 90 peal, kui märk näitab 100, võib seier 100 peal olla,” lausus ta.

Kui aga hing rahu ei anna ja tahate teada, kui täpne teie auto spidomeeter on, siis üks lihtsamaid ja kindlamaid viise näitu kontrollida on Tallinna poolt Pärnusse sõidul, kus on üleval kiirust mõõtev Pärnu Postimehe kirjadega tulp. “Oleme seal politsei mõõteriistaga kontrollinud ja see aparaat on täpne,” kinnitas Veber.

Iroonianoodiga hääles pakkus Veber välja sellisegi võimaluse, et sõita Pärnust välja Ikla suunas lubadust suurema kiirusega, et siis automaatne kiiruskaamera klõpsu teeks. Ja saabki koju foto trahviteatega, kus kirjas auto tegelik kiirus.

Tõsiselt rääkides soovitas Veber aga kinni pidada, kui näete tee ääres politseid kiirust mõõtmas, ja paluda neid, et kui te ühe tiiru teete ja taas sealt mööda sõidate, mõõdaksid nad auto kiirust ja annaksid sellest teada.

“Ma ei näe põhjust, miks mõni politseinik ei peaks nii mõistlikule soovile vastu tulema,” julgustas Veber. “Olen isegi mitmel korral sellisele palvele vastu tulnud.”

Laurits ütles, et politsei radari kõrval saab täpsed andmed oma auto kiiruse kohta GPS-seadme abil, mis satelliidi abiga arvutab välja masina täpse liikumiskiiruse.

Vere hinnaga kirjutatud

Meie igapäevane liikluspilt kinnitab kahjuks levinud arvamust, et linnas võib rahulikult 60 ja maanteel 100ga sõita ja sellise kiiruseületamise puhul politsei veel ei peata.

See seisukoht võttis Veberi kulmu kortsu. “Liikluseeskiri on kirjutatud vere hinnaga, piirkiiruse numbrid ei ole laest võetud,” sõnas ta. “Olen oma töös näinud liiga palju surma ja tean, et paljud lapsed on jäänud sündimata just liigse kiirustamise tõttu.”

Jah, politsei tõepoolest üldjuhul ei peata alla kümne kilomeetri lubatust kiiremini tormajaid, sest see oleks ebamõistlik tööaja kulutamine, küll tehakse seda aeg-ajalt näiteks koolide lähedal.

“Liikluseeskiri näeb ette, et väljaspool asulat maanteel peab liikuma kuni 90ga ja täpselt nii tulebki sõita, et auto sees näitab spidomeeter lubatud kiirust. Punkt,” võttis Veber teema kokku.