Uusi raamatuid tutvustab Kadi Taremaa Pärnu keskraamatukogust
Uued raamatud
31. august 2012, 09:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tamur Kusnets, „Püha Jüri kutsikad“
Autor annab jüriöö ülestõusule omapärase vaatenurga: nagu oleks maarahva mässu põhjuseks olnud Taani kuninga vasallide ässitamine, mida Liivi ordu asus maha suruma. Romaani tegevustikku näeme sõjasulase Tancred de Waxamuse silme läbi. Muidugi ei puudu sealt romantiline armastuslugugi.
Raamat märgiti ära kirjastuse Tänapäev 2011. aasta romaanivõistlusel.
Tänapäev.
Mihkel Tiks, „Muidumees“
Raamat on Krimmis elava legendaarse korvpalluri Mihkel Tiksi romaanisarja „Poiss sai 50“ IV osa. On aasta 1995. Peategelane on äritegevusest jõudnud väikelinna poliitikasse ja avastab, et seal kehtivad hoopis teistsugused reeglid.
Nüüd on kaks võimalust: kas üritada midagi muuta või lüüa kõigele käega. Isiklik elugi kipub rappa minema ja nii juhtub, et 50. sünnipäeva tähistab mängumehest elumeheks, elumehest ärimeheks ja lõpuks muidumeheks saanud poiss üksinduses kaugel võõrsil. Raamat sai 2010. aastal Tänapäeva romaanivõistlusel eriauhinna.
Tänapäev.
Tuomas Kyrö, “Kerjus ja jänes“
Tuomas Kyrö (1974) on oma põlvkonna tuntumaid Soome kirjanikke. Peategelane, illegaalne immigrant Vatanescu tuleb Rumeeniast, küülik aga Tööjö põõsastikust.
Nende teed ristuvad ja nad rändavad koos läbi tänapäeva Soome, kus nad kohtuvad kurjategijate, eestlasest ehitaja ja teiste värvikate tegelastega. See on südamlik ühiskondlik satiir, mis on kui moodne versioon Arto Paasilinna „Jänese aastast“.
Tänapäev.
Mihhail Šiškin, „Izmaili vallutamine“
Vene nüüdiskirjanduse tippautori Mihhail Šiškini (1961) otsinguromaan, mis „sõjaajaloolisele“ pealkirjale vaatamata sarnaneb tavalise ajalookirjandusega vähe.
Reaalsed ja väljamõeldud tegelased, tänapäevane sõnavara ja vanaslaavi stiil – autor otsekui toonitaks nende samaväärsust Venemaa kõigi epohhide sündmustega. Šiškinit loetakse Nabokovi ja Bunini traditsioonide jätkajaks Vene kirjanduses ja ta pälvis romaani eest Vene Bookeri.
Koolibri.