Pärnu muuseumi jõudis annetus Ameerikast

Anu Jürisson
, kultuuritoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu muuseumi direktor Aldur Vunk ja peavarahoidja Ülli Kont tollist tulnud pakki avamas.
Pärnu muuseumi direktor Aldur Vunk ja peavarahoidja Ülli Kont tollist tulnud pakki avamas. Foto: Indrek Aija

Pärnu muuseumisse jõudis annetusena Ameerika Ühendriikidest neli teost kunstnik Erich Lepsi (1901 Tallinnas – 1965 Chicagos) loomingust.

Sõjaaegsed vaated Ulmi linnale Saksamaal, kus Leps sõjapõgenikuna elas aastail 1944–1949, annetas muuseumi kogusse Mai Treude.

Pärnu muuseumi andmeil õppis Leps aastatel 1916–1917 Tallinna kunsttööstuskoolis, 1923–1925 riigi kunsttööstuskoolis ja 1925–1931 Nikolai Triigi õpilasena Pallases. Pallase kooli silmapaistva lõpetajana määrati Lepsile riiklik stipendium välismaal õppimiseks, mille toel sõitis ta aastaks Pariisi. Järgnesid õppereisid Saksamaale, Itaaliasse, Šveitsi, Soome ja Nõukogude Venemaale.

1930. aastate teises pooles asus Erich Leps elama Pärnusse oma abikaasa, samuti Pallases õppinud kunstniku Pauline Elfriede Lepsi (sündinud Estam) perekonna majja Suur-Possieti (praegu Suur-Posti) tänaval.

Leps sai tuntuks portretisti, maastiku- ja žanrimaalijana. Produktiivse kunstniku teoseid leidus paljudes erakogudes, mitmes kunstimuuseumis, sealhulgas Pärnu muuseumi sõjaeelses fondis.

Peale selle avas Leps Pärnus oma õppestuudio, pidas loenguid rahvaülikoolis, korraldas muu hulgas huvilistele ekskursioone Tallinnasse kunstinäitustele.

1944. aastal põgenes Leps naise ja poja ning naise vanematega Saksamaale, asudes Ulmi linna Baden-Württembergi liidumaal.

Peamise eestlaste põgenikelaagri Geislingeni lähedusest hoolimata moodustas Ulmi kogukond suhteliselt iseseisva eestlaste grupi, mis püsis 1949. aastani. Erich Leps jätkas aktiivselt kunsti alal, esinedes peaaegu kõigil Saksamaal korraldatud Eesti kunsti näitustel ning organiseerides ja juhatades Ulmis esimest Eesti pagulaste rakenduskunsti ja käsitöö ühingut Estonian Handicraft.

Ulmi ja Geislingeni linna motiividel põhinev maaliseeria moodustab tähelepanuväärse terviku Lepsi loomingus. Pärnu muuseumi jõudnud teosed on maalitud sõjaaegse kitsikuse tõttu papitükkidele.

1949. aastast elas Leps Ameerika Ühendriikides, töötades algul kunstiõpetaja ja portreemaalijana, hiljem reklaamikunstnikuna Hartfordis Connecticutis ja kuni surmani 1965. aastal Chicagos.

Huvilistel on annetatud teostega võimalik tutvuda, võttes ühendust Pärnu muuseumi kunstikogu hoidja Jasper Zoovaga.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles