Itaallaste lambipõld hakkab Papsaares maju kasvatama

“Arendajate plaan näeb ette, et krunte ei müüda ükshaaval, vaid kogu ala kujundatakse terviklikult välja ja haljastatakse,” rääkis Erel Property Managementi juhatuse liige Marten Soots. Foto: Urmas Luik

Stiilseid valgustusposte täis lükitud kummituslik maa-ala on oodanud Audru vallas suure maantee ääres aega, mil lokkavasse rohtu kasvanud platsidele kerkivad Itaalia ärimeeste lubatud majad.

Müstilist lambipõldu sinna rajatud tänavate võrgustikuga, kust ei puudu isegi ringristmik, kasutavad nagu taevast kukkunud õnnistust usinalt rulluisutajad ja autokoolide õpetajad harjutusväljakuna. See võimalus jäänuks olemata, kui kaua aega Eestis elanud Itaalia ettevõtja Riccardo Lelmi firmal EREL Group saanuks teoks rajada Valgeranda ligi 800 miljonit krooni ehk 51,2 miljonit eurot maksev kortermajade ja eramutega elurajoon.

Kolm näidismaja

Kinnisvaraarenduse aluse 18 hektari suuruse Ivaski-Põllu detailplaneeringu kehtestas Audru vallavolikogu 8. juunil 2006. Sellest ajast on palju vett merre voolanud ja kohalikel põhjust kahelda rohkem kui uskuda, sest Udumäe kuninga jutuks jäi Audru kalakasvanduse rajamise kõmuline plaan koos taanlaste taandumisega ja stoppama Leevälja ja Ivaski-Põllu hooga alustatud elurajoonide ehitamine.

Pooleli on Kurgometsa elurajooni arenduski, mida alustanud kohalik ettevõtja müüs selle ettevõttele, mis läks pankrotti.

Audru valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes soovitatakse piirata elamuehituseks lubatavate maaüksuste suurust, et tagada valdaval osal vallast looduslähedane ja ajaloolist arengut järgiv hajaasustusviisiline maakasutus. Kompaktsem hoonestus tuleb suunata Audru ja Pärnu vahelisele alale, see on Papsaare külla, ja külakeskuste lähistele, nagu Jõõpre ja Lindi küla.

Maakonna- ja vallakeskuse vahele kinnitas kanna ka rahvusvahelist mõõtu kinnisvaraarendaja EREL Group AS, haistes linnalähedase mereäärse ala ligitõmbavust.

Detailplaneeringuga määrati sinna 68 väike- ja kümne korruselamu ehitamisõigus.

Esimese etapi ehitustööd pidid Ivaski-Põllul algama kevadel 2007, kuid alles augustis 2012 löödi esimesed vaiad näidismaja platsil maasse.

“Investorite huvi on taastumas ja projektiga saab edasi minna, siia näiteks tuleb ühekorruseline maja. Üldse on siin kolme tüüpi ehk A, B ja C tüüpi majad ja kevadeks tahame igast ühe valmis ehitada ning teha seejärel turunduskampaania,” rääkis väljamõõdetud ja mahamärgitud alusega eramuplatsil toimetav Marten Soots, kes on arendajate kohalik käsi.

Soots töötab projekteerimise, ehitus- ja kinnisvaraarenduse osaühingus Erel Property Management ja tema sõnade järgi saavad esimesed majaomanikud võtmed kätte tuleval aastal. Valgeranna lähedusse kerkivate Leonardo golfiküla villade ostjate sihtrühm on Sootsi jutu järgi pigem välismaalased.

Majandussurutise pidur

Kõnealust Ivaski-Põllu kinnistut on algusest peale arendatud kui terviklikku elurajooni. Ühelt poolt oli 2000. aastate keskel selline valla nõudmine, teisalt itaallaste enda visioon.

“Audru vallas oli detailplaneeringu koostamisel tingimus, et arendajale ei anta enne ehitusluba, kui kinnistul on kõik kommunikatsioonid valmis,” ütles Audru vallavanem Siim Suursild.

Range nõude varju jäi kinnisvaraarendamise õitseajal vallavalitsuse saadud kogemus, kus kunagised heinamaad ja viljapõllud külvati täis küprokkaste ja viimases järjekorras, kui üldse, hakati rajama vee- ja kanalisatsioonitorustikke, side- ja elektriliine, asfaltima tänavaid. Siis, kui arendajad uuselanike pahameeletormi enam vaigistada ei suutnud. Pooleli on ka Kurgometsa, kuhu on ehitatud mitu elamut, ja praeguse ala omaniku ühe ettevõtte juriidiline aadresski on Papsaare külas selle elurajooni järgi.

“Meie vallas on ligi 150 lõpuni arendatud elamukrunti, kuhu on rajatud kõik kommunikatsioonid, Ivaski-Põllul on pandud isegi kahekordne asfalt tänavatele, rajatud gaaskütteks vajalikud ühendused,” selgitas Suursild. “Kahjuks tuli masu peale ja arendajatel jäid projektid pidama.”

Kui EREL Group on taas hoo sisse saanud, siis teine niinimetatud lambipõld nende lähedal – Leevälja – liikus pankrotti läinud arendajalt SEBi tütarfirmale ja aeg näitab, kas ja millal kerkivad seal hooned 49 elamukrundile.

“Oleme Leevälja elamuarenduspiirkonna omanikud alates detsembrist 2010, piirkond on 99 protsenti valmis, see tähendab taristu on peaaegu välja ehitatud,” teavitas kinnisvaraekspert Hannes Kuhlbach, kes on SEB Grupi kinnisvarahaldusettevõtte juhataja.

Kuhlbachi jutu järgi ei ole SEB alustanud kruntide müüki, lähtudes pakkumiste üleküllusest Pärnus ja naabervaldades.

“Tähendab ju esimese krundi müük ühtlasi kohustust alustada täiemahulist haldustegevust, nagu vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamine, teede hooldus ja nii edasi,” tõdes Kuhlbach. “Meie äriplaan näeb ette 2013. aastal müügiga alustada, kuid ise me ei kavanda elamute ehitamist, selle võtavad ette kruntide ostjad. Kokku 46 elamukrundi müümiseks prognoosime vähemalt kolm aastat.”

Kiiresti arenev vald

Kokkuleppe alusel on Leevälja elamurajooni siledaid teid seni saanud kasutada Audru inimesed rulluisutamiseks MTÜ Audru Uisumeistrite vedamisel.

“Ajad ei ole endised ega saa selleks,” nentis Ivaski-Põllust rääkides Soots, pidades silmas kinnisvarabuumile järgnenud majandussurutist ja kerkivaid ehitushindu.

“Erinevalt teistest Eesti kinnisvaraarendajatest, kes mõtlevad ainult kruntide müümisest, ei ole meie eesmärk müüa krunte ja saada maksimumkasumit, vaid luua küla,” märkis Lelmi.

Lelmi jutu järgi viis globaalne majanduskriis neidki kõnealuse projekti külmutamiseni, aga nad jäid ellu ja teevad kavandatu teoks. Audru vallas kehtinud nõuet rajada enne ehitusloa saamist kinnistule vajalikud tehnovõrgud ei pea maailma näinud itaallane ülekohtuseks.

“See ei ole diskrimineeriv nõue, vaid põhiline vältimatu tingimus mis tahes arendusprojekti puhul, et anda piirkonnale harmoonia selle saatuse hooleks jätmise asemel,” arvas Lelmi. Leides, et linnaga piirnev Audru vald on Pärnu maakonnas ja kogu Eestis kiiresti arenev piirkond, kuhu on rajatud golfiväljak, valmib ringrada, kerkib kaubanduskeskus. Leonardo villade lähedale jäävad kool ja lasteaed ning Pärnusse on sealt jalutada paarkümmend minutit, autoga mitu korda kiiremini.

Tervikküla

Leonardo golfiküla näeb arhitekti pilguga kavandatult internetilehel esinduslik, lausa suurejooneline välja. Villade modernse arhitektuuriga käivad kokku haljastus, kõnni- ja jalgrattateed, tehisjärved. Üle Audru jõe on ehitatud sillake, üle mille astuja jõuab kauni vaatega mereranda.

“Arhitekt Achille Michelizzil on suur rahvusvaheline kogemus, ta on töötanud Kuveidis, Araabia Ühendemiraatides, Itaalias ja siinseid hooneid projekteerib ta koostöös Eesti arhitektidega, tuues sisse uued ideed ja arvestades kohalike kogemusi,” mainis Lelmi, kes ligi 15 aastat olnud tegev Eesti ja Baltikumi kinnisvaraturul ja kellel on eestlannast abikaasa.

Tänavavalgustusposte täis tikitud maa-alal tõendab elamuehituse algust kolm püramiidina kerkinud liivahunnikut, mis tulevase maja platsilt sinna kuhja lükatud. Nende kõrval seisab autosid ja töömasinaid, sest aeg tõttab sügise poole ja esimesele omanikule võtmete ulatamiseni pole jäänud aastatki.

Leonardo-nimelise küla püsi- või hooajaliste elanike tarvis ehitatakse restoran, bassein, kaks kauplust, lastele mänguväljak. Ala majandamiseks moodustatakse ühistu, mis saab oma tegevuseks teatud protsendi müügihinnast ja peab hea seisma arendaja plaanide teostumise eest.

Järgides arendusalal hoonete välist kooskõla, võib Lelmi kinnitusel iga klient tulla personaalsete soovidega, mida arhitekt arvestab siseruumide kujundamisel.