/nginx/o/2012/02/02/937922t1h7284.jpg)
Augustis kiitis valitsus heaks Eesti merenduspoliitika riikliku arengukava aastateks 2012–2020. Üks valdkondi, mis selles kavas tähelepanu all, on väikesadamate võrgustiku ja muu mereturismitaristu arendamine.
Kalev Lillo: Väikesadamad elavdavad majandust ja loovad töökohti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuna olen riigikogu liikmete moodustatud merenduse toetusrühma aseesimees ja olin tihedalt seotud arengukava koostamisega, kirjutan järgnevalt veidi sellest, kuidas riik mereturismi edendada soovib.
Kava seab eesmärgiks, et Eesti merendussektor oleks kõrge lisandväärtusega, atraktiivne ja jätkusuutlik. Selle sihi saavutamiseks vajalik tegevus on jagatud viieks.
Esiteks tuleb kindlustada, et merendussektori ettevõtluskeskkond oleks ettevõtjasõbralik ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline.
Teiseks: merenduse ohutuse ja turvalisuse tagamine.
Kolmandaks: avaliku sektori toetus merenduse arengule.
Neljandaks: Eesti merehariduse ja teadus- ja arendustegevuse ajakohastamine. Viiendaks: rannaäärse elu- ja külastuskeskkonna atraktiivsemaks muutmine.
Et suvel tõmbab meri nii sise- kui välisturiste otsekui magnetiga, peatun järgnevalt lähemalt viimasena nimetatud valdkonnal.
Rannaelu on omaette väärtus
Eestil on pikk rannajoon mitmekesise rannamaastiku ja rohkearvuliste merelepääsudega. Rannaäärset elukeskkonda iseloomustavad kaunis loodus, huvitava ajaloo ja kultuuripärandiga rannakülad ja kogemustega kalurid, kes on rannapüügi traditsioonide kandjad.
Eri tüüpi kultuurid ja kogukonnad muudavad eri rannapiirkonnad omanäoliseks. Viimasel ajal on rajatud rannikul juurde turismikohti, tegutseb uusi ettevõtteid ja areneb turismiteenuste võrgustik.
Rannaäärses ettevõtluses ongi üha kesksemal kohal turism ja kalandus, mis omavahel seotud nii taristu (sadamad) kui tegevusalade kaudu (harrastuskalapüük). Seepärast tuleb neid vaadelda koos ja leida arendustes sünergia.
Praegu on turismiteenused veel vähe seotud kalapüügi ja -töötlemisega. See on ehk tingitud ettevõtjate vähesest omavahelisest koostööst. Kalurite tagasihoidlikku valmisolekut uusi asju ette võtta võivad mõjutada vähene teadlikkus ettevõtlustoetuste suhtes, nõrk ettevõtlusoskuste tase ja väike omafinantseerimisvõimekus.
Mereturismi potentsiaali kasutatakse veel vähe. Seda mõjutab taristu ebapiisavus ja kohati halb seis.
Rohkem väikesadamaid
Suveperioodil seilab Läänemerel üle 200 000 jahi ja raha, mis selles sektoris liigub, loetakse miljonites eurodes. Peame Eesti sadamatesse püüdma senisest rohkem purjeturiste.
Tähtis on ehitada välja väikesadamate võrk. Perega jahiga reisides on oluline, et hommikul sadamast lahkudes jääks päevateekonna kaugusele koht, kuhu ankrusse heita. Vaja on üksteisest umbes 30 meremiili kaugusel paiknevate sadamate võrgustikku, et sadamad pakuksid eri teenuseid, oleksid atraktiivsed turistidele ja eestlastelegi mereväravaks. Selleks näeb merenduspoliitika ette väikesadamate arendamise riigi toel.
Merenduspoliitika arengukavas nähakse ette, et aastaks 2020 on merendussektoris hõivatud 30 000 inimest ja sektori lisandväärtus on kasvanud kiiremini keskmisest sisemajanduse kogutoodangu (SKP) kasvust.
Arengukava rakendusplaani tegevuse kogumaksumus on 534 miljonit eurot, millest üle poole moodustaksid ettevõtete investeeringud sadamate taristusse. Loodetavasti annab arengukava elluviimine Eesti rannaelule uue hoo.