Herilasämblikud elutsevad peamiselt Vahemere-äärsetel aladel, kuid viimastel aastakümnetel on see liik Euroopas oma levilat jõudsalt põhja ja itta laiendanud. Esimest korda nähti seda ämblikku mõni aasta tagasi Saaremaal.
Ajakiri Eesti Loodus kirjutab, et herilasämblik on soojalembene, armastab avatud ja päikesepaistelisi elupaiku. Kõige sagedamini võib neid leida kuivadel niitudel ja karjamaadel, tee- ja metsaservades, aga ka põldudel ja aedades, tihti jõeorgude niiskemates paikadeski.
Herilasämbliku hammustus, mis meenutab herilase või mesilase astlatorget, ei ole mürgine.
Eestis on teada üle 500 ämblikuliigi.