Ilupõõsaste marjad kipuvad suhu

Kastanimune ümbritsev roheline kest on mürgine ja suhu seda panna ei tohi. Foto: Urmas Luik

Koduaias ja pargis praegu taimedel-põõsastel valmivad marjad püüavad pilku ja ahvatlevad maitsma. Osa neist kõlbab tõepoolest süüa, teised võivad tuua kõhuvalu, kui mitte hullemat.

“Tarbijani” jõudis ema mure lapse pärast, kes kohviku õuel kasvavalt põõsalt oli paar punast marja suhu pistnud. Kuna emale oli põõsas tundmatu, tekkis arusaadavalt paanika: kas laps saab nüüd mürgistuse ja peaks haiglasse tormama?! Hiljem selgus, et tegu on väga levinud pargipõõsa villase lodjapuuga, mille marjad pole mürgised, aga söödavaks neid samuti ei loeta.

Teine lugu on näiteks Pärnu südames Rüütli platsil rivis kasvavate pooppuudega, mille erakordselt ahvatlevaid pihlakasarnaseid oranže vilju koolilapsed sügisel tihti söövad. Tegu on tõepoolest söödavate viljadega. Niisamuti näiteks Pikal ja Jannseni tänaval kasvate viirpuudega, mille punased marjakobarad on samuti maitsvad, pealegi hinnatud ravimtaimed, rääkis Tamara Mesila Neeva aiast.

Söödavate viljadega on Mesila sõnade järgi ka Endla teatri ees ja paljudes koduaedades kasvavad siniste viljadega üle külvatud igihaljad mahooniad.

Siiski stopp!

Isegi juhul, kui tegu on söödavate marjadega, ei tohi neid linnas süüa, rõhutas keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist Merike Palginõmm.

Linnas, samuti tiheda liiklusega maantee ääres on viljad tõenäoliselt kaetud tolmuga ja endasse kogunud kahjulikke aineid. Sööjaga ei pruugi kohe midagi halba juhtuda, kuid kahjulikud ained kogunevad organismis ja võivad hiljem mõne haiguse esile kutsuda. Aga vahel hakkab sööjal kõht kohe valutama, sest mõni marja- ja seeneliik on küll söödavaks tunnistatud, kuid inimese organism on tänapäeval sedavõrd tundlikuks muutunud, et isegi mittemürgine vili kutsub esile seedehäireid ja allergilisi reaktsioone.

“Kindlasti peaksid vanemad oma lapsele selgeks tegema, et linnas ei tohi pargist marju korjata ega neid süüa,” pani Palginõmm südamele.

Hädaabikõned

Mürgistusjuhtumi ja -kahtluse korral võib abi otsida infoliinil 16 662 helistades.

Suvised infoliinile laekuvad kõned puudutavadki eelkõige taimede, samuti väetiste, putuka- ja umbrohutõrjevahendite, nikotiinitoodete ja süütevedelike tõttu tekkinud mürgistusi. Sügisel algab seenehooaeg, mis on aasta töömahukaim periood enamikus mürgistusteabekeskustes mitmel pool maailmas.

Terviseameti mürgistusteabekeskuse juhi Mare Oderi jutu järgi on üsna tavaline, et lapsed mõne tundmatu värvilise marja suhu pistavad. Sageli nopitakse marju koduaia hekist ja need ei pruugi olla sugugi ohutud. Näiteks punane leeder, mille keetmata marjade söömine võib põhjustada raskeid seedehäireid.

“Suve lõpul ja sügisel saab mürgistusinfoliin tihti kõnesid lapsevanematelt, haiglatest, kiirabist ja vahel isegi häirekeskusest probleemiga, kus laps on ära söönud ühe–kaks piibelehemarja,” rääkis Oder. “Sellistel kordadel saab infoliini õde või arst helistajat vaid rahustada ning paluda lapse järelevaatajal edaspidi tähelepanelikum olla.”

Oderi jutu järgi on reegel, et kuni kolme marja söömine ei põhjusta mürgistust ja mingeid ravimeetmeid rakendada pole vaja. Ent näiteks karumustika puhul võib juba paarist marjast mürgistuse saada.

Piibeleht ja kastan

Taimede ja marjade söömisest tingitud kõnede hulgas on esirinnas eelmainitud piibelehed, samuti tulikalised, ussilaka marjad ja seened. “Ussilaka mari on õnneks mõru ja lapsed seda palju ei söö, kuid ohtlikuks võib osutuda juba üle kolme marja söömine,” märkis Oder.

Kuigi enamasti ei ole mürgise taime maitsmine ja paari-kolme mürgise marja söömine tervisele ohtlik, osutuvad paljud ohutuna tuntud taimed valesti tarvitatuna mürgiseks. “Näiteks on rabarberilehtede suures koguses söömisest esinenud laste surmajuhtumeid, mis on tingitud taimes sisalduvate oksaalhapete põhjustatud organismi normaalse ainevahetuse häirumisest,” rääkis Oder.

Raskemaid mürgistusi võivad põhjustada kauni välimuse pärast koduaias kasvatatavad kuldvihm, sõrmkübar, käoking ja hobukastan. Kusjuures mõne taime puhul piisab mürgistuseks paarist seemnest, niisugused on oleander ja riitsinus.

Eestis kasvab looduslikult umbes 100 liiki rohkem või vähem mürgiseid taimi. Kõige ohtlikumad on mürkputk, surmaputk, näsiniin ja jugapuu. Koduaias peab väga ettevaatlik olema augustis-septembris õitseva sügislillega, mida sageli kutsutakse ekslikult sügiskrookuseks.

Laste rõõmuks hakkab hobukastan juba oma mune maha poetama. Siin tuleb lastele südamele panna, et kastanimune ümbritsev roheline ogaline kest on mürgine ja hammastega seda pruuni seemne ümber lahti tõmmata ei tohi. Vastasel juhul võib tekkida põletik maos ja sooles või valguvad silmapupillid laiaks ja häirub nägemine.

Mürgised

Mürgiste viljadega ilutaimed:

kikkapuu,

kuldvihm,

harilik kuslapuu,

punane leeder,

liguster,

lumimari,

näsiniin,

paakspuu,

türnpuu

jugapuu,

maikelluke,

sõrmkübar,

Sabiina kadakas.

Allikas: Neeva aed