Kui tänavuse Jüri Jaansoni kahe silla jooksu Facebooki lehel tõusis esile küsimus naiste ja meeste ebavõrdsest kohtlemisest, mis puudutab eri suurusega preemiasummasid, oli kõige lihtsam see pseudoprobleemiks nimetada, kuid sellistelegi aspektidele tuleb tähelepanu pöörata. Populaarses suhtluskeskkonnas käivitunud arutelu kujunes üpris tuliseks, osalt sellegi tõttu, et tükk aega ei tulnud lihtsalt sõnastatud küsimusele “Miks on meeste auhinnafond üle kahe korra suurem naiste auhinnafondist, kuigi osalustasu on võrdne?” selget ja konkreetset vastust.
Juhtkiri: Võrdõiguslikkus pole pseudoteema
Iga arutelu, eriti just võrdõiguslikkust puudutavat, on kerge absurdini ajada ja demagoogiliste väidetega ummikusse suunata, selle asemel et kas siis eksimust tunnistada ja olukorda parandada või kindla vastuväite olemasolul kriitika põhjendamatust tunnistada.
Soolise võrdõiguslikkuse seadus sätestab selgesti: “Otsene ja kaudne sooline diskrimineerimine, kaasa arvatud selleks korralduse andmine, on keelatud.” Ei saa ju olla nii, et lähtume ainult osast seadustest, teisi ignoreerime.
Kes vähegi saab, võiks kahe silla jooksu Facebooki lehelt need üle 100 kommentaari läbi lugeda. Tasub tähele panna näiteks seda, et mitte keegi, soolist diskrimineerimist täheldanud nende seas, ei seadnud kahtluse alla, et kahe silla jooks oli üks tore ettevõtmine. Erinevalt laialt levinud arusaamast ei jookse rindejoon sugugi meeste ja naiste, vaid eri mõttelaadide vahel.
Rohujuure tasandilt tekkinud tänuväärne diskussioon päädis Kahe Silla klubi juhatuse esimehe Jüri Jaansoni väga tasakaaluka arvamusavaldusega: “Tänan kõiki vestluses osalejaid teemapüstituse ja arutelu eest! Klubi juhatus võtab teema edaspidi arutusele ka soolise võrdõiguslikkuse vaatevinklist.” Ilmselt võib kõnealuse küsimuse sellega vastatuks kuulutada, aga teemapüstitus ja mõttevahetus tasub kindlasti meeles pidada.