Riigi tagatud õppelaen on mõeldud hariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks. Laenutingimused, sealhulgas laenuõiguslike õppurite ring, on kindlaks määratud õppetoetuste ja õppelaenu seadusega. 2012/2013. õppeaastal saab õppelaenu 1920 eurot. Laenusaaja tasub õppelaenu eest intressi viis protsenti aastas.
Kui pangad 1990. aastate lõpus õppelaenu andma hakkasid, tähendas see supersoodsat võimalust kooliaasta alguses arvestatav summa kätte saada, et siis mõelda, mida rahaga ette võtta: kas pidada pidu, minna reisile, osta rõivaid ja elektroonikaseadmeid või kuhugi kasumlikult investeerida.
Nüüdseks on aru saadud, et õppelaen nagu iga teine finantskohustus tuleb tagasi maksta ja et see piirab edaspidi maksevõimet näiteks kodulaenu taotlemisel. Seadusega nõutud kahte eraisikust käendajat, kes peavad oma maksevõimelisust tõendama, ei ole samuti lihtne leida. Riigiametisse tööle asujate laenu tööandja enam ei kustuta, samuti on riik lõpetanud osa laenu kustutamise lapse sünni puhul.
Õppelaenuintress ei ole enam tulumaksuvaba. Soodustustest on alles jäänud maksepuhkus (õppelaenu tagasimaksmise tähtaja kulgemine peatub ja intressi maksab laenusaaja eest riik) kuni kolmeaastase lapse vanemale, ajateenistuses olijale või arstile-residendile. Kõigi nende muudatuste tõttu on alates 2008. aastast õppelaenuvõtjate arv iga aastaga vähenenud.
Kas õppelaenuvõimalust kasutada?
Selle küsimuse tekkimisel soovitame põhjalikult läbi kaaluda, kas, milleks ja kui palju õppelaenu tegelikult vaja on. Võib-olla ei ole tarvis maksimaalset laenusummat. Kui õppelaenu võtta kõigil õpinguaastatel, peaks arvestama, milliseks kujuneb aastane intressimakse (õppelaenuintressi tuleb tasuda igal aastal) ja kuumakse pärast kooli lõpetamist.
Samuti peaks mõtlema, kas omandatavale haridusele vastav tulevane töökoht tagab sissetuleku, millega saab õppelaenu probleemideta tagasi maksta ja samal ajal vajadusel näiteks kodulaenu võtta.
Kui koolist lahkumisel on õppekava täies mahus täidetud, jääb õppelaenu tagasimaksmiseks kahekordse nominaalse õppeajaga võrdne periood. Õpingute katkemisel tuleb laen tagasi maksta poolteisekordse tegelikult õpitud aja (küll mitte lühema perioodi kui poole aasta) jooksul.
Raskusi õppelaenu tagasimaksmisel võibki tekkida just õpingute pooleli jätmisel, eriti kui aasta pärast (kõrg)koolist lahkumist ei ole laenusaaja sobivat töökohta leidnud.
Näide. Jaan lõpetab kolmeaastase nominaalajaga bakalaureuseõppe ja alustab õppelaenu tagasimaksmist aasta pärast lõpetamist. Laenugraafiku pikkus on 2 x 3 = 6 aastat. Kuna Jaan võttis kõigil kolmel aastal laenu 1920 eurot, kujuneb laenujäägiks pärast lõpetamist 3 x 1920 = 5760 eurot ja selle kuueaastase annuiteetgraafiku alusel tagasimaksmisel igakuiseks laenumakseks ligikaudu 93 eurot.
Jüri katkestab kolmanda õppeaasta 1. oktoobril (pärast õppelaenu kättesaamist) õpingud. Tema laen on nüüd niisama suur kui Jaanil (5760 eurot), kuid tagasimaksmiseks on aega vaid 1,5kordne tegelikult õpitud aeg ehk 25 kuud x 1,5 = 37 kuud. Jüri laenumakse on 168 eurot – 1,8 korda suurem kui Jaanil.
Kas õppelaen on ebamõistlikult kallis?
Õppelaenu ei saa muude laenudega võrrelda ja seepärast ei ole ühest vastust küsimusele, kas viis protsenti on ülemäära kõrge või pigem soodus intressimäär.
Õppelaen on praegu regulaarse sissetulekuta isikule ainus laenuvõimalus, samuti ainus laenu tagasimaksmise skeem, kus põhisumma tasumine algab alles aastate pärast.
Üldiselt peab pangalaenu saamiseks olema jätkusuutlikult maksejõuline ja laenud, mille puhul maksevõime tõestamine nii oluline ei ole (näiteks kiirlaenud), on lühiajalised ja ülikallid.
Fikseeritud intressimäär annab kindluse, et väga pikal perioodil on laenukulud ette teada: õppelaenu graafiku pikkus võib olla kuni 20 aastat, lisandub õpingute periood.
Ükski laenuandja ei paku praegu tavalaenu puhul õppelaenutähtajaga võrreldavaks perioodiks võimalust intressi fikseerida koos väljavaatega laen vajadusel enne tähtaega lisakuludeta tagasi maksta.
Kui õppelaenu võtmise otsus on läbi kaalutud, leiab täpsed taotlemise tingimused ja juhised pankade kodulehelt. Õppelaenu- ja käenduslepinguid on enamasti võimalik sõlmida ID-kaardi abil internetipangas.
Varasematel aastatel laenulepingu sõlminutel soovitame tähelepanelikult tutvuda selle õppeaasta laenusumma väljamaksmise tingimustega ja kontrollida, kas lisasumma saamiseks on kõik tingimused täidetud, näiteks: kas käenduslepingud katavad uue õppelaenusumma 1920 eurot.