Poes tegutseb vanaisa unistuse täitja

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saulepa vürtspoe müüjad Maigi Luukas (vasakul) ja Ly Suursild lähtuvad kaupa tellides sellest, et kohapeal jätkuks esmast toidukraami ja majapidamises vajalikku.
Saulepa vürtspoe müüjad Maigi Luukas (vasakul) ja Ly Suursild lähtuvad kaupa tellides sellest, et kohapeal jätkuks esmast toidukraami ja majapidamises vajalikku. Foto: Urmas Luik

Pärnu poolt tulijale jääb Saulepa külapood kurakätt, hüvakätt teed on teine küla ja teised tegemised, Kõima järgi. Kümmekond sammu hekiga palistatud teed pidi ja uks avaneb müügisaali, kus eurod esmase toidukraami ja olmekauba vastu vahetada.

“Uue Eesti ajani seisis see ruum tühjana, pood on siin 1995. aastast, mil ise endale tööandjaks muutusin,” seletab Ly Suursild, kes Tartus ülikoolis keemikuks õppis, poeomanikuks tõusis ja kohalikku ellu sukeldus.

Ly Suursilla nime leiab Audru valla segakoori liikmete hulgast, aga ka piirkonna arenguks mõeldud mittetulundusühingute Pärnu Lahe Partnerluskogu ja Ühinenud Rannarahvas tegusate hulgast.

Möödanikku teades on Ly viinud täide oma abikaasa vanaisa Jaani mõtte, sest tema kui Veski talu peremees ehitas elumajja poeruumi, kus pidanuks tema naine Mari saama sel ajal leti taga kaubelda, kui mees veskilistele jahu ja kruupe jahvatab.

Paraku sõitis sellest külapoe tegemise mõttest üle 1940. aasta juuni punapööre.

Ettevõtlikud Jaan ja Mari ei näinud oma silmadega enam seda, kuidas tema lapselaps koos kaasaga oma vanavanemate unistuse ja külapoe mõtte täide viis.

“Meil käivad ostmas põhiliselt väikeste lastega emad ja pensionärid, sest need, kes linnas tööl, toovad söögikraami sealt kaasa ja me ei suuda selle suundumusega võistelda,” nendib Ly.

Püsikundede hulka annab siingi nagu maapoodidega kohtades arvata külafilosoofid, kes poeukse kõrval heki varjus märjukest rüübates ilmaelu üle aru peavad. Saulepas istuvad nad mõnusalt pinkidel ümber korraliku puitlaua.

“Potsepa karjääris tööl käijad astuvad siit läbi ja seenelised, meil siin ju seenemetsad ümbrerringi,” haakub jutuga müüja Maigi Luukas, kes on Saulepa vürtspoes, nagu kohalikud seda kutsuvad, ostjatele kaupa ulatanud kaheksa aastat.

“Tere,” poetub uksest sisse järgmine ostja ja suundub leiva-saiariiuli poole.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles