Pärnu õppenõustamiskeskuse spetsialistid soovitavad lapse kooliprobleemide ja motivatsioonipuudusega tegelda kohe, kui need tekivad, mitte oodata, et asjad iseenesest lahenevad.
Õppenõustamiskeskuses püütakse koolimuresid ennetada
11. september 2012, 09:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu linna kõikides koolides ja paljudes maakonnakoolides töötavad psühholoogid, eripedagoogid ja sotsiaalpedagoogid, et aidata õpilasi, kel probleeme õppimise, käitumise või kooliskäimisega.
Koolispetsialistid teevad koostööd Pärnu õppenõustamiskeskusega, mille töötajad pakuvad nii laste probleemide varajaseks märkamiseks kui keeruliste juhtumite lahendamiseks eripedagoogilist, logopeedilist, psühholoogilist ja sotsiaalpedagoogilist nõustamist.
Keskusesse on oodatud ka lapsevanemad ja noored ise, et privaatses keskkonnas oma murekoormat kergendada või nõu küsida.
Huvikool motiveerib
Uue algatusena sel sügisel teevad koolide sotsiaalpedagoogid Euroopa sotsiaalfondi ja sihtasutuse Euroopa Noored toel senisest rohkem koostööd Pärnu huvikoolidega. Nimelt soovitakse koos Pärnu kunsti-, spordi-, muusikakooli, tehnika- ja loodusmaja ning Kunstide maja esindajatega pöörata rohkem tähelepanu probleemsetele lastele, kes seni pole ühegi huvitegevusega seotud. Projektis saab osaleda paarkümmend last 1.-9. klassini.
“Vahel pole perel võimalusi, aega, tahtmist ega oskusi last toetada hobide leidmisel, vahel ei huvita noort ennast miski,” loetles projekti eestvedaja Kersti Kesküla põhjusi, miks õpilased huvitegevusest kõrvale jäävad ja pahatihti vaba aega pahanduse tegemisega täidavad.
“Meie proovime välja uurida, mis last tõesti võiks huvitada, teeme ta huvikooliga tuttavaks, aitame kohaneda ja toetame, kui peaks tekkima tõrkeid või probleeme. Lapsel on vaja, et keegi tema tegevuse vastu huvi tunneks, seda oluliseks peaks,” väitis Kesküla.
Õppenõustamiskeskuse juhataja Lea Mardik lisas, et tihti on probleemse käitumisega lastel õpiraskused ja vastupidi, vahel on keeruline neid üldse millegi saavutamiseks või pingutamiseks motiveerida.
“Selliste laste puhul on eriti oluline leida nõks, kuidas nende eneseusaldust tõsta,” rääkis Mardik. “Huviala, millega laps hästi hakkama saab, on see siis laulmine või meisterdamine, annab lapsele eduelamust ja positiivset tagasisidet.”
Rasked karjäärivalikud
Noorte motivatsioonipuudusega puutuvad vahel kokku ka õppenõustamiskeskuse karjäärispetsialistid, kes igal õppeaastal koolides ringkäike alustavad, jagamaks infot edasiõppimise või töötamise kohta.
“Noored arvavad tihti, et nad on info otsimises väga osavad, aga tegelikkus näitab, et nad “guugeldavad” valesid asju,” teadis karjäärinõustaja Kätlin Muru. “Nad ei tea, et koolis õppimine polegi ainus võimalus.”
Muru jutu järgi ei sobigi mõnele noorele pärast põhikooli edasiõppimine, tahetakse kiiresti tööle minna. Neile saab soovitada kursusi, kus aastaga kutse omandatakse.
Kui aastagi tundub koolipingi nühkimiseks liiga pikk, võib leida veel lühemaid intensiivkursusi, mis ei nõua lõpetatud põhiharidust, või soovitada mõne meistri juurde õpipoisiks asumist.
“Variante on mitmesuguseid, peaasi, et noor ei jääks lihtsalt koju norutama,” andis Muru lootust neile, kes soovitud koolis sel sügisel õppeteed alustada ei saanud.
Karjäärinõustajad pakuvad koolidele eri nõustamisplokke, mis aitavad noortel nii efektiivsemalt õppida kui elus õigeid valikuid teha.
Enesetundmise plokis õpitakse ajakasutust ja efektiivselt õppimist, planeerimise ja otsustamise plokis tehakse tutvust karjääri planeerimisega ning töökoha valiku plokis õpitakse koostama CV-d, orienteeruma tööõiguses jne.
“Sügisel on populaarsemad õpioskuste ja ajakasutuse teemad, sest lõpuklasside noored tahavad kevadiseks eksamisessiooniks valmistuda,” seletas Muru. “Kevaditi tuntakse rohkem huvi välismaale tööle ja õppima mineku vastu.”
Inimeseõpetuse õpetajad ja klassijuhatajad on oodatud koostööd tegema, et oma tunde lastele vaheldusrikkamaks muuta.
Vähem motiveeritud noorte jaoks korraldatakse bussituure: noored viiakse ametikoolidesse ja ettevõtetesse, neile näidatakse õppeklasse, ühiselamuid ja keskkonda, kus omandatud ametis tööle hakatakse.
Ennetada probleeme
Lea Mardiku jutu järgi peetakse õppenõustamiskeskuses probleemidele ja konfliktidele lahendusi otsides oluliseks kaasata spetsialiste väljastpoolt: koostööd tehakse koolide-lasteaedade esindajate, lastepsühhiaatri, noorsoopolitseinike, alaealiste komisjoni liikmete, haridusosakonna spetsialistide, lastekaitsespetsialistide ja Ohvriabi töötajatega.
Peale individuaalsete ja grupinõustamiste korraldatakse nii teabepäevi, kogemispäevi kui koolitusi. Alanud õppeaastal on üks eelistusi keskendumine uusimmigrant-õpilaste kaasamisele meie koolisüsteemi.
Plaanis on novembris korraldada vestlusring lastevanematele, kus käsitletakse teismeliste kasvatamisega seotud väljakutseid.
Rohkem tähelepanu soovitakse pöörata andekatele lastele: avada sel õppeaastal teemat koostöös spetsialistidega Tartu ülikooli teaduskoolist ja õpetada pedagooge andekaid märkama. Mingil alal andekad võivad oivikute kõrval olla ka kehvade hinnetega lapsed.
“Meie töös on probleemide ennetusel ja varajasel märkamisel tähtis osa ja nii eripedagoogid, logopeedid kui psühholoogid saavad murede lahendamises appi tulla,” julgustas Mardik vanemaid koolispetsialistide või õppenõustamiskeskuse poole pöörduma.