/nginx/o/2010/10/14/448795t1h564c.jpg)
Järjest rohkem soovivad inimesed oma puhkust nautida merel seilates või veesporti harrastades. Kus tegutsevad inimesed, seal võib paratamatult juhtuda õnnetusi.
Merele meeldivad need, kes temaga arvestavad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suveperioodil on merealadel sageli tegemist veesõidukite madalikele sõitude ja tehniliste riketega. Paraku juhtub karmimaidki õnnetusi – ohtu on sattunud inimelud, kuid kasutatud ohutusvarustus on aidanud neil hädas paremini vastu pidada.
Lääne prefektuuri tööpiirkonna merealal hukkus 2011. aastal kaheksa inimest, neist kaks hukkus kevadtalvisel, viis sügistalvisel perioodil ja üks suveperioodil. Käesoleva aasta jooksul on juhtunud üks veeõnnetus, mille tagajärjeks oli kaotatud inimelu.
Hea on tõdeda, et hukkunute arv on tänavu väiksem ja inimeste teadlikkus veeohutusvarustuse kasutamisest paranenud. Suvel soosib veeõnnetusse sattunuid peale olemasoleva päästevarustuse kahtlemata merevee soojus, seevastu sügistalvel on karmides ilmaoludes hakkama saamine raskem.
Varasemate aastate põhjal võib jagada sügiseste ilmadega toimunud mereõnnetused põhjuste järgi nelja suuremasse gruppi.
Alkohol
Alkohol on peamine veeõnnetuste põhjustaja nii merel kui ka muudel veekogudel. Sageli on õnnetusse sattunud isikutel tuvastatud alkoholijoobe tunnused. Ehkki seaduse kohaselt ei tohi merel veesõidukijuhi alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus ületada 0,4 milligrammi, on soovitus veesõidukit juhtides alkoholi mitte tarbida.
Oskuste ja võimete ülehindamine
Oma oskuste ja sõiduki võimete ülehindamisega paistavad sügisesel hooajal silma enamasti kogenud merelkäijad ja rannikuküladest pärit inimesed, kellel on olnud kokkupuude merega n-ö maast madalast.
Ettevaatamatus ja ohutunde puudumine
Merel peab säilima ohutunne alati ja mõistlik on kasutada ohutusvarustust. Ettevaatlik tuleb olla ka suurematel ja üsnagi kindlatena näivatel veesõidukitel, sest kurbade tagajärgedega õnnetusi on juhtunud suurte merekindlate veesõidukitegagi.
Eelnevalt selga pandud päästevest võib merele minnes päästa elu. Kui vesi on külm, toimub alajahtumine paratamatult, kuid kindlasti suurendab päästevest ellujäämise võimalust.
Ilmastikuolude alahindamine
Siin kehtib reegel, et pigem karda halvemat. Kindlasti tuleb jälgida pikemajalist prognoosi.
Navigatsiooniperiood kestab, olge merel ettevaatlikud. Jälgige ilmastikuolusid, hinnake enda ja veesõiduki võimeid ning käituge vastavalt. Minge merele kainena ja kasutage päästevarustust – kõik abinõud on vajalikud selleks, et saaksite järgmisel korralgi merd nautida.