Sander Peremees: Müüdid ja tegelikkus liiklusjärelevalves

Eno-Gerrit Link
, veebitoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lääne politseiprefektuuri korrakaitseosakonna preventsiooni- ja patrullitalituse vanemkomissar Sander Peremees.
Lääne politseiprefektuuri korrakaitseosakonna preventsiooni- ja patrullitalituse vanemkomissar Sander Peremees. Foto: Lääne politseiprefektuur

Kuulujutu levitamine on üks efektiivsemaid informatsiooni edastamise viise. Millegipärast sünnivad kuulujutud ja müüdid kergemini just siis, kui ühiskonnas on raskemad ajad. Nende sõnumgi kipub siis olema pigem negatiivne kui positiivne.


Kuulujutuga kaasnevad müüdid võivad olla isegi nii võimsad, et hakkavad mõjutama inimese käitumist. Siinkohal võiks meenutada Ivar Vigla televisioonis lavastatud nalja rahavahetusest, mis pani suisa massid liikuma.



Kuulujutte on läinud liikvele ka seoses politseitöö ja liiklusjärelevalvega. Ühel levinud müüdil, mis pani inimesed tulekustuteid ja muid ohutusvahendeid ostma, peatungi veidi pikemalt.



Jaanuarikuus oli Eesti Televisioonis saade „Vabariigi kodanikud“, milles arutati möödunud aasta detsembrikuus kehtima hakanud karmimate liikluskaristustega seotud teemasid. Küsimusi said esitada saate vaatajadki. Üks televaataja soovis teada, miks karistab politsei autojuhte 3000kroonise rahatrahviga õigeaegselt hooldamata tulekustuti eest. Selle küsimusega lasti piltlikult öeldes džinn pudelist välja ning müüt politseist ja hooldamata tulekustutist oli loodud.



Tegelikult ainuüksi sellise rikkumise eest Eestis kedagi karistatud ei ole, kui, siis vaid ühissõidukite puhul, kus hädavajadus turvakaalutlustel ilmselt mõistetav. Meedia haaras aga teemast ja lisas selle käsitlemisel värve.



Pidin tuttavatele selgitama, et politsei ei karista inimesi hooldamata tulekustuti või ohutusvesti selga panemata jätmise eest pimedal ajal, kui juht on autost välja kutsutud. Pärast selgitusi nii kirjutavas kui rääkivas pressis hakkas kumu vaibuma, kuid lõplikult ei ole jutud kadunud siiani.



Miks on vaja kuulujutu temaatikale üldse tähelepanu pöörata? Vastan: praegusel juhul on tegemist hea näitega, kus kuulujutt võib olla positiivsete arengute vallandaja. Otseselt ei tekitanud see kuulujutt kahju kellelegi, pigem vastupidi.



Võitjad olid nii ohutusvahendite hoolduse või müügiga tegelevad ettevõtted kui need inimesed, kes oma auto turvavarustust parandasid. Kuulujutu uskujatel võis jääda politseist väär mulje kui trahvimasinast, kuid tervikuna see meie mainet ei mõjutanud.



Järgnevalt selgitan lühidalt politsei tegutsemise põhimõtteid liiklusjärelevalves.



Politsei peamine ülesanne on liiklusohutuse tagamine, mitte riigi rahakoti täitmine. Eelkõige tuleb liiklusohutuse tagamise all mõelda inimese elu ja tervise kaitsmist. Selle saavutamiseks seab politsei oma tegevuse prioriteedid. Eelkõige tuleb tegelda nende liiklusalaste rikkumistega, mille toimepanemisel seatakse ohtu inimeste elu ja tervis.



Kõige lihtsam on tuua näide turvavöö kasutamata jätmisest. Osa inimesi on siiani eksiarvamusel, et turvavöö on mõeldud politseiniku jaoks ja selle kinnitamata jätmisega kaasnevate tagajärgede eest vastutab inimene ise. Selline seisukoht on vale ja siinkohal tulebki sekkuda politseil, kelle kohustus on takistada inimesi enda või teiste vigastamise või, mis veelgi hullem, surma saamise eest.



Seetõttu peabki politsei olema väga tähelepanelik ja resoluutne just nende rikkumiste suhtes, mis on peamised liiklusõnnetuste põhjused. Peale turvavarustuse kasutamise eiramise suhtub politsei mulltolerantsiga mootorsõiduki juhtimisse alkoholijoobes või juhiloata sõitmisesse ning lubatud sõidukiiruse ületamisse. Samuti on politsei teravdatud tähelepanu all kergliiklusega seotud rikkumised.



Lõpetuseks mõni meeldetuletus inimestele, keda politsei on karistanud. Määratud rahatrahvi maksmiseks on aega 15 päeva. Kiirmenetluse otsusel on kirjas kõik vajalikud andmed trahvi maksmiseks või vaidlustamiseks.



Kui politsei koostas väärteoprotokolli, on seal kirjas kuupäev, millal otsus teatavaks tehakse. Otsust koju ei saadeta, vaid inimene peab sellele ise politseisse järele tulema. Lihtsaim võimalus otsusest teada saada on kasutada politsei e-teenuseid riigiportaalis eesti.ee. Palju vajalikku infot leiab politsei veebilehel www.politsei.ee. Politsei otsusega mittenõustumisel võib selle kohtus vaidlustada.



Head liiklejad. Kui miski politsei tegevuses tekitab küsimusi, soovitan lisateavet küsida elukohajärgsest politseiasutusest ja saada asjatundjate selgitusi. Kuulujuttude vahendusel info kogumine võib viia eksiteele ja tekitada nii mõnegi väärarusaama.



Sirvige mälu värskendamiseks seadusi ja küsige nõu oma ala spetsialistidelt, nii suudate olla hästi informeeritud ega satu eksiarvamuste küüsi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles