/nginx/o/2012/09/13/1317926t1h5b1d.jpg)
Aastas edastatakse Eesti loomakaitse seltsile, loomade varjupaikadele ja ning erinevatele kuulutusteportaalidele tuhandeid teateid kaduma läinud loomadest. Murest murtuna otsivad omanikud kodust plehku pannud lemmikuid, levitades looma tuvastamiseks vaid paari fotot ja iseloomukirjeldust. Aastatepikkune praktika aga näitab, et on pelgalt õnnelik juhus, kui koduteelt eksinud kiibistamata lemmikloom oma pere juurde kiirelt ja ohutult tagasi jõuab.
Mikrokiip on vaieldamatult üks olulisim ja taskukohaseim garantii ekslema läinud lemmiklooma turvalise kodutee tagamiseks. Igaveseks kaduma jäänud lemmikutest ja nendega juhtunud ränkadest lugudest hoolimata on jätkuvalt enamus kassidest ja koertest kiibistamata ning lemmikloomade registrisse kandmata. Siinkohal toomegi välja kümme lihtsat põhjust, miks peaks lisaks muudele levinud loomaomaniku tuvastusmeetmete rakendamisele oma neljajalgse sõbra kiibistama ning vajalikud andmed lemmikloomade registrisse kandma.
1. Looma kadumise korral on kiibistatud ja registrisse kantud lemmiku omanikud kergemini tuvastatavad ja leitavad.
Kui leitakse lemmikloom, kel puuduvad kaelarihmale kinnitatud omaniku telefoninumber või sellekohane tätoveering, tuvastatakse varjupaika toodud kiibistatud ja registrisse kantud looma omanik mõne tunni jooksul. Omaniku andmed on registrist kättesaadavad ööpäevaringselt. Lisaks varjupaikadele saavad mikrokiipi kontrollida ka veterinaarkliinikud. Siinkohal on oluline märkida, et vastavalt seadusele muutub kinnipüütud loom kaks nädalat ehk 14 päeva pärast leidmist varjupaiga omandiks, mis tähendab, et 14 päeva möödudes on varjupaigal õigus loom hukata. Kiibi olemasolu päästaks seega looma elu.
2. Mitmetes kohalikes omavalitsustes on eeskirjaga kehtestatud kohustuslik koerte ja kasside kiibistamine ning registrisse kandmine.
Igal loomaomanikul lasub kohustus välja uurida, kas tema kodukohas on koerte ja kasside kiibistamine kohustuslik. Teadmatus ei vabasta eeskirja täitmisest.
3. Mikrokiip ei kao kunagi ära.
Kaelarihm või kaelarihma külge riputatud infosilt võib ära kukkuda või katki minna, sildil märgitud teave võib aga sootuks ära kuluda. Mikrokiip on ka kergemini loetav kui tätoveering või kaelarihmale kinnitatud number. Mikrokiip on väike kapsel, millel on unikaalne numbrikombinatsioon ja see paigaldatakse loomale naha alla, reeglina kaela vasakule küljele.
4. Kiibistamine on odav ja kiire protsess.
Kiibistamine maksab keskmiselt 15-20 eurot ning protseduur sarnaneb vaktsineerimisele. Võrreldes aja- ja närvikuluga ning ränkade tagajärgedega, mis lemmiku kadumisega kaasnevad, on kiibistamise ühekordne tasu igati taskukohane.
5. Looma tähtsaimad andmed säilitatakse registris.
Kiibistatud looma omanikul on võimalus registris hoida looma andmeid ja infot vaktsineerimise ning muu vajaliku kohta. Ühtlasi saab registri kaudu tellida olulisi meeldetuletusi (nt. millal peab looma uuesti vakstineerima või talle ussikuuri teostama).
6. Loom saab avarii korral parimat ravi.
Avariisse sattumise korral tuvastab veterinaar hulkuma läinud looma omaniku koheselt ning loom saab seetõttu operatiivsemat ja efektiivsemat ravi.
7. Mikrokiibiga tuvastatakse looma ametlik omanik.
Igasuguste vaidluste ja loomade varguste korral on alati võimalik mikrokiibi kaudu tuvastada lemmiklooma ametlik omanik.
8. Kiibistamine võimaldab saada reaalset ülevaadet lemmikloomade hulgast.
Kiibistamine võimaldab saada paremat ülevaadet lemmikloomade hulgast ning nende liikuvusest Eesti piires. Omavalistustes tekib territooriumil peetavate kasside ja koerte kohta asjakohane ülevaade.
9. Kiibistamine annab ka ülevaate hulkuvatest lemmikloomadest.
Lemmikloomaregister võimaldab tuvastada hulkuvate lemmikloomade probleemi olemasolu ja suurust konkreetses piirkonnas ning hinnata hulkuvate lemmikloomade probleemi lahendamiseks teostatud meetmete edukust.
10. Lemmiklooma kiibistamine on vastutustundlik tegu.
Iga hooliv loomaomanik teeb kõik selleks, et tema lemmik kadumise korral tee tagasi pere juurde kiiresti ja ohutult üles leiaks.