Juhtkiri: Unustatud patsiendid

Pärnu Postimees. Foto: PP

Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas, kes Eesti omaaegse rahandusministrina oli üks praeguse tervishoiusüsteemi kujundajaid, tunnistas eilses Eesti Päevalehes ilmunud arvamusloos, et nüüd vaadates on süsteem ebaõnnestunud.

“Kui tahes sümpaatsed haigekassa juhid või sealsed ametnikud eraldi seisvatena mulle isiklikult ei oleks, on haigekassa ise tüüpiline isetoimiv bürokraatlik monopol, nagu omal ajal oli plaanikomitee. Kus, muide, töötas ka palju asjalikke inimesi,” kirjutas Kallas. Jõudes oma arutluses loogilisel teel järeldusele, et “Eesti tervishoius ei ole patsient teretulnud. Teda talutakse, aga ta ei ole teretulnud. Patsient on tülikas. Ta on hirmul ja närviline, tal on emotsioonid ja eelarvamused. Ja enamasti on ta ka haige! Tal on midagi viga!”.

Müts maha Kallase ees! Nii lihtsat, mõistlikku ja konkreetset juttu Eesti tervishoiusüsteemi kohta pole üheltki (tipp)poliitikult pikka aega kuulnud.

Tavalised inimesed, harilikud patsiendid on samadele mõtetele jõudnud kindlasti juba ammu, kuid arvestades Kallase positsiooni ja mõjuvõimu, võtavad kohalikud asjasse puutuvad ministrid ja ametnikud ehk nüüd viimaks ette ja vaatavad kogu süsteemi kriitilise pilguga üle. Ja mitte kuidagiviisi, vaid patsiendi seisukohalt. Aparaati, mis muutub eesmärgiks omaette, pole vaja. Tervishoiusüsteem, milles patsient on tähtsuselt viimane, ei ole üksnes ebatõhus, see töötab vastu omaenda eesmärkidele.

Kallase arvamusega haakub riigikontrolli audit, milles vaadeldi ravimite hüvitamise korraldust. Hinnang oli hävitav. Riigikontrolli hinnangul on ravimid Eestis kallimad kui paljudes teistes riikides, patsiendi omaosalus ravimite ostmisel üks Euroopa suuremaid ja, mis vist kõige tähtsam, siinsel ravimipoliitikal puuduvad selged eesmärgid. Jällegi ei arvesta süsteem, aparaat, patsienti. See on totter, ebaõiglane ja kokkuvõttes ebatervislik.