/nginx/o/2012/09/14/1319388t1hbe9f.jpg)
Aastatel 2013–2020 tuleb Eestil riikliku taastuvenergia eesmärgi täitmiseks toota 600–1500 gigavatt-tundi elektrienergiat. Seda peale elektri, mida praegu taastuvenergiast toodetakse. Selle eesmärgi saavutamise nimel käibki nüüd tuline võitlus.
Taastuvenergia eesmärk ja tarbija huvid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühel kaalukaussidest on elektritarbijate huvi maksta taastuvenergia eest mõistlikku hinda, teisel ärimeeste soov algatada järgmisi taastuvenergia projekte ja kindlustada tehtud investeeringutele toetusi.
Tarbijate huvid
Eesti Energia on seisukohal, et riiklikke eesmärke tuleb taastuvenergia puhul täita eelkõige elektritarbijate huvidest lähtudes ja eelistada võimalikult soodsaid ja majanduslikult kõige otstarbekamaid lahendusi.
Selleks tuleb kõigepealt ära kasutada olemasolevaid taastuvenergia tootmise mooduseid ja alles siis luua uusi. On oluline mõista, et taastuvenergia tasu ei vähene, kui Narva elektrijaamades puitu ei kasuta, vaid hoopis kasvab, sest siis tuleb kasutusele võtta kallimad taastuvelektri tootmise lahendused.
Sisuliselt on Eestil taastuvenergia tootmiseks kaks tõsiselt võetavat alternatiivi: tuulikud või biomass. Muude taastuvenergia allikate kättesaadavus on kas piiratud või liiga kallis. Hüdroenergeetika potentsiaal ei ole Eestis küllaldane.
Päikeseenergia tootmiseks vajalikud investeeringud on praegu veel üle jõu käivad. Elektri ja soojuse koostootmise potentsiaal on senise toetusskeemi puhul Eesti väikelinnades, tööstustarbijatel ja asulates suuremas osas ära kasutatud.
Reaalselt konkureerivad kogu 600–1500 gigavatt-tunni suurusele „taastuvenergia eesmärgile“ veel rajamata tuulikud ja biomassi kasutamine Narva elektrijaamades. Ehk küllaldases koguses taastuvenergia saamiseks tuleb kas ehitada juurde tuulikuid või hakata elektrijaamades põlevkivi asemel tarbima biomassi.
Odavam taastuvelekter
Narvas toodetud taastuvelekter on tarbijale kolmandiku võrra odavam. Kui Eesti otsustab täita 2020. aastani vajaliku taastuvenergia eesmärgi tuulikutega, peavad elektritarbijad maksma näiteks 600 gigavatt-tunni elektrienergia tootmiseks umbes 30 miljonit eurot toetusi.
Narvas saab sama koguse taastuvelektrit toota praeguste turuhindadega ligi 20 miljoni euro eest ehk kolmandiku võrra odavamalt. Kui Euroopa kliimapoliitika põhiinstrumendi – CO2 kvootide hind hakkab tõusma, odavneb Narvas taastuvenergia tootmine kiiremini kui tuulest elektri tootmisel.
Kuna taastuvenergia tasu suurus mõjutab otseselt iga eestimaalase rahakotti ja kohalike ettevõtete konkurentsivõimet, olen veendunud, et kõigepealt on mõistlik ära kasutada odavaimad taastuvelektri tootmise moodused. Kui nendest jääb puudu, alles siis tuleb rajada elektrijaamu juurde.
Praegu on kujunenud olukord, et elektrituru seaduse eelnõuga piiratakse olemasolevate ja odavamate võimaluste kasutamist ja antakse roheline tuli uute elektrijaamade rajamiseks suuremate toetuste abil. Siinkohas põrkubki elektritarbijate huvi taastuvenergiasse investeerida soovivate ärimeeste huvidega.