Mitu suurt keskust võiks olla?

Toomas Kuuda. Foto: PP

Pikaajalised sõprussidemed Vaasaga on andnud paljudele pärnakatele hea võimaluse seda linna külastada ja tutvuda seal oma elualal tehtavaga. Vaasa on selleks hea partner ja eeskuju, sest on niisama suur kui Pärnu. Piirkonnas elab 110 000 elanikku, neist Vaasa linnas ligikaudu 60 000.

Taastuvenergia kompetents

Vaatamata oma suhtelisele väiksusele ja kaugusele suurtest keskustest, on Vaasas arenenud kõrgtehnoloogiline majandus ja ettevõtlus. Tegutseb 7500 eri suuruses energeetika-, masina- ja laevaehitus-, info- ja kommunikatsiooni- ja keskkonnatehnoloogiaettevõtet. Neile valmistavad töötajaid ette ja toetavad teadus- ja arendustööga seitse ülikooli kokku 13 000 üliõpilasega.

Vaasa majandusarengu fookus on suunatud taastuvenergia tehnoloogiate arendamisele ja seadmete tootmisele. Taastuvenergia tähendab elektri- ja soojusenergia tootmist päikese-, tuule- ning vee- ja maapinnaenergiast. Seda soodustab asjaolu, et taastuvenergia tehnoloogiate kasutuselevõtt on maailmas väga kiiresti kasvav trend.

Euroopa Liit on seadnud eesmärgi toota 2020 aastaks 20 protsenti tarbitavast energiast taastuvenergiaallikatest. Euroopa riikide kõrval on sealsete ettevõtete peamised sihtturud ja koostööpartnerid USA, Kanada ja Hiina.

Ettevõtete ning haridus- ja teadusasutuste keskendumine taastuvenergia tehnoloogiatele on viimase kümne aastaga loonud selles sektoris 8500 töökohta, kusjuures aastaks 2020 on neid kavas luua veel 10 000.

Ainuüksi teaduse ja arendusega tegeleb praegu suisa 800 inimest. Kõrgtehnoloogilisi teadmisi ja oskusi nõudvatel ametikohtadel töötavate inseneride ja tehnoloogide palgad on tunduvalt kõrgemad keskmisest.

OSKE

1980. aastate lõpul, kui Soomes valitses majanduskriis ehk lama, oldi valikute ees, kuidas kriisist paremini välja tulla ja taastada majandus kõige otstarbekamal viisil.

Meetmetest ühena käivitas riik OSKE (soome keeles osaamiskeskusohjelma, eesti keeles kompetentsikeskuste programm), mille sisu oli kõrgtasemeliste kompetentsikeskuste väljaarendamine Soome regionaalsetes keskustes. Programmi eesmärk oli vältida majandustegevuse koondumist Lõuna-Soome ja Helsingi piirkonda ning tagada ühtlane majandusareng ja töökohtade loomine kogu Soomes.

OSKE tähendab riigi panustamist haridus- ja teadusasutuste tegevusse, jälgides, et seal loodud väärtused, tooted ja teenused leiaksid ettevõtetes täit rakendust.

OSKE 13 majandusvaldkonna arenguprogrammi on jaotatud 21 regionaalse kompetentsikeskuse vahel. Igal keskusel on sektor või sektorid, milles oma oskuste ja tehnoloogiate poolest ollakse maailmatasemel. Vaasa ja taastuvenergia kõrval on näiteks Kuopios võtmevaldkonnad bio- ja meditsiinitehnoloogiad, Jyväskyläs arvutiteadused ja nanotehnoloogia.

Ettevõtmise tulemusena ei toimi Soome majandus nüüd ainult Helsingis, vaid kõrgel tasemel tegevus käib väiksemates regionaalsetes keskusteski. Ülikoolide pakutavad õppimisvõimalused meelitavad noori, pärast lõpetamist leitakse atraktiivne ja hästi tasustatud töökoht sealsamas kohalikus ettevõttes.

Järeldused

Riigi või mõne selle piirkonna majanduse arenguvedur saab tänapäeval olla eelkõige kõrgtehnoloogiliste toodete või teenuste eksport. Kui veel kümmekond aastat tagasi saadi Eestis rikkaks vanametalli või toorpalkide väljaveoga, siis praegu on vaja tegutseda kõrget lisandväärtust loovates globaalse majanduskasvu oludes, et võimaldada teenida kasumit ja maksta inimestele head palka.

Määrav osa regionaalselt tasakaalustatud majandusarengul on riigi poliitikal ja investeeringutel. Kohalikul omavalitsusel pole nii palju ressursse, et aidata kaasa mõne majandusvaldkonna või tehnoloogia märkimisväärsele kasvule.

See ei tähenda, et kohalikul tasemel ei peaks võimaluste piires ettevõtteid arendama või investeeringuid ligi meelitama. Sealt, kus kvaliteetseid töökohti pole, inimesed lahkuvad. Külakeskuste ja rahvamajade eeskujulikust kordaseadmisest jääb väheks, esmatähtis on jõuda oma elukohast tööle mõistlike kulude ja ajaga.

Tuues eelesitatud Soome näite Eesti konteksti, võib küsida: kui mitu suurt majandus- ja regioonikeskust võiks olla Eestis? Tsiteerides mai lõpul Postimehes ilmunud Eesti tulevikku käsitleva arvamusloo pealkirja: kas kaks linna ja kuurordid?

Sel juhul tuleb võtta tõsiselt Jüri Mõisa pakutud arengustsenaariume ja leppida sellega, et paljudest piirkondadest ja väiksematest linnadest kolitaksegi jätkuvalt Suur–Tallinna. Või on ikkagi riigil mõistlik soodustada näiteks Pärnus, Narvas või Kuressaares selliste majanduskeskuste väljaarendamist, mis pakuksid huvi nii kaubanduspartneritele kõikjal maailmas kui kohalikele töövõtjatele oma hästi tasustatud töökohtadega?

Sel juhul oleks need keskused elujõulised paarikümne aasta pärast ja ehk kauemgi.