Elukindlustuse roll on Eestis tõusuteel

Mihkel Mandre. Foto: PP

Kas mäletate veel neid sovetiaegseid roosakaid, sinakaid või muid värvilisi käsitsi täidetud ja templiga kindlustusdokumente, mille alusel sai lapse 18aastaseks saamisel hüvitist?

Seoses rahareformiga oli hüvitise suurus tihtilugu kõigest kompvekikarbi hind. Ajad olid siis teised. Nüüdseks on olukord ja kogu ühiskonnakorraldus ulatuslikult muutunud, sealhulgas kindlustussüsteem ja -turg.

Turu arengusuunad

Kohaliku elukindlustusturu nägu ja tegu on tundmatuseni muutunud, vastavad rahvusvahelistele standarditele ja on mõnes valdkonnas, näiteks kindlustusteenuste areng internetis, eeskujuks lääne naabritele. Positiivse trendina näeme Eesti elanike usalduse kasvu elukindlustustoodete vastu.

Osalt tulenevalt ajaloolisest kogemusest, teisalt veel vähesest nüüdisaegse kindlustusteenuse kogemusest ja üldistest majanduslikest võimalustest ei ole elukindlustus Eestis seni nii levinud kui mujal Lääne-Euroopas. Näiteks Suurbritannias, Prantsusmaal, Itaalias ja Saksamaal on elukindlustus valdaval osal inimestest ja eri elu- ja varakindlustuslepinguid on kokku tihti mitu korda rohkem kui riigis elanikke. Eestis on aga vaid ligi 15 protsenti tööealistest elanikest sõlminud elu- või laenukindlustuse ja ka kõiki ülejäänud liike arvesse võttes oleme alakindlustatud.

Olukord siiski muutub järjepidevalt ja on näha, et aastatega jääb müüte ja ajaloo mõjusid vähemaks, inimeste teadlikkus ja usaldus elukindlustustoodete vastu kasvab.

Võrreldes eelmise aasta esimese viie kuuga, on Eesti elukindlustusseltside vahendusel sõlmitud laenu- ja elukindlustuslepingute arv tänavu samal perioodil suurenenud koguni 45 protsenti ning internetipangas sõlmitud lepingute osa on kasvanud kümne protsendini. Tarbijate kindlustunne suureneb ja see peegeldub nende rahaasjade ajamisel: pankade maine usaldusväärse kindlustuspartnerina paraneb.

Elukindlustus on seotud usaldusega

Parema ülevaate saamiseks elukindlustust puudutavate hoiakute, ootuste ja eelistuste kohta uurisime oma klientidelt, mida nad peavad oluliseks kindlustuspakkuja valimisel ja elukindlustuse lepingu sõlmimisel üldiselt. Selgus, et Eesti elanikud võõristavad elukindlustust aina vähem. Kahanenud on arvamus, et tegu on tarbetu igakuise väljaminekuga.

Mõistmine, et pere heaolu on kõige haavatavam olukorras, kus põhitoitja(te) sissetulek ootamatult kaob ja turvakapital elukindlustuse või muude säästude näol puudub, on suurenenud. Et oma elu kindlustama minna, peab inimene tundma teenusepakkuja suhtes usaldust.

Meie uuring näitas selgesti, et üle poole vastanutest loeb usaldusväärsust kindlustuspakkuja valikul kõige olulisemaks teguriks. Võrreldes 2008. aastal tehtud analoogse uuringuga, on usaldusväärsuse tähtsus tuntavalt kasvanud.

Samuti ilmnes uuringust, et elukindlustuse pakkuja usaldusväärsuse määravad eelkõige oskus ja võimalus pakkuda isiklikku lähenemist.

Kuna elukindlustus on delikaatne ja isiklik teema, tunneb inimene end paremini, kui pank suudab sellele läheneda personaalselt ja näitab põhjalikku arusaamist kliendi vajaduste suhtes.

Küsitluse tulemusedki väljendasid vajadust selle järele. Nii elukindlustusega kui seni kindlustamata vastajad pidasid personaalset teenindust elukindlustuse puhul keskmisest tähtsamaks.

Teenuse kvaliteeti suudavad kõige paremini hinnata selle tarbijad. Uuring tõi selgesti välja, et kindlustusfirmade maine on paranenud. Elukindlustuse pakkujaid mitteusaldavate inimeste hulk väheneb: selle kümneprotsendine tase läheneb Euroopa Liidu keskmisele, olles väga hea näitaja.

Uuringu tulemusi kokku võttes võib väita, et Eesti elanikud vaatavad üha julgemalt tulevikku ja on varasemast enam valmis enda ja oma pere heaolu kindlustama. Elukindlustus tähendab järjest enam loomulikku ja olulist kaitset, mis tagab turvatunde ja meelerahu pere kõikidele liikmetele.

Seega on hea meel tõdeda, et aina rohkem inimesi on kuulda võtnud targa rebase sõnu väikesele printsile: “Sa vastutad alati kõige eest, mille sa taltsutanud oled.”