Eesti tervishoiutöötajate kutseliit ja Eesti arstide liit on otsustanud, et 1. oktoobril algab tervishoiu valdkonna töötajate streik, millest eile teavitati valitsustki.
Juhtkiri: Meedikuid pole mõtet süüdistada
18. september 2012, 10:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oktoobri esimesel päeval peatatakse plaanilised ambulatoorsed vastuvõtud Tallinna ja Tartu haiglates, 8. oktoobril võib tööseisak laieneda neis haiglates statsionaari ja streigiga liituvad Pärnu, Viljandi, Narva ja Kuressaare haigla plaanilise ambulatoorse arstiabi süsteem.
Meedikud ei nõua riigilt midagi erilist. Vaid üleriigilist kollektiivlepingut, et saaksid ravida patsiente oma kodumaal, töötada normaalse koormusega ja motiveeriva palga eest. Seda ei ole tõesti palju tahetud.
Pärnu Postimehe arvates tuleb ennekõike näidata näpuga valitsusele ja sotsiaalminister Hanno Pevkurile. Just ministri suutmatus probleemidele lahendus leida on viinud olukorra sinnamaale, kus praegu oleme.
Meedikute töökoormus on ebanormaalne, kuid haiglate järelevalvet tegev terviseamet pole tööinspektsioon. Sellest inspektsioonist ei tule isegi sooja auru, sest allutakse Pevkurile. Nagu terviseametki.
Pole midagi imestada, et järjekord eriarsti vastuvõtule on kolm–neli kuud. Ravijärjekordade pikenemine on tõstnud kiirabi töökoormust, sest haige vajab ju abi.
Näib, et siiani on valitsuses ja sotsiaalministeeriumis loodetud Eestisse jäänud meedikute ennastohverdavusele. Küllap mõeldakse, et ega tõbist omaravile jäeta. Kuid kuskil on inimvõimete ja -kannatuste piir.
Valitsuse saamatu tervishoiupoliitika on muutunud liiga silmanähtavaks, et jätta sellele reageerimata. Paraku on streik äärmuslik vahend, kuid ministrid-poliitikud muud keelt ei mõista.