Selle perioodi muusikaelu Pärnus baseerus valdavalt kohalike kooride, orkestrite, ansamblite ja solistide kontserttegevusel.
Tagasivaade 1960. aastate Pärnu muusikaelule
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aktiivse kontserdieluga olid segakoorid Endla (dirigent Herbert Pulk), Koidula (Voldemar Rumessen), Sindi segakoor (Lehte Rinaldo), M. Lüdigi nimeline meeskoor (Vivian Traks), naiskoor Linda (Linda Sumberg). Lauljate häälekõla eest seisis lauluõpetaja Klaudia Taev.
Heal tasemel olid linna puhkpilliorkester ja sümfooniaorkester alates 1960. aastast Ilmar Tõnissoni juhtimisel, kes 1968. aastal organiseeris ka linna suure džässorkestri. See bigbänd-orkester andis solistide ja ansamblitega kontserte Pärnu draamateatris ja osales suvemuusikas.
Pärnu kontserdielust võtsid osa muusikakooli õpetajad, võimekad pianistid Liia Saar, Maigi Raidal (Pakri), esitades kohaliku sümfooniaorkestriga rea klaverikontserte, mängides kammeransamblites ja saates soliste.
Oluliselt rikastas toonast Pärnu muusikaelu organist ja helilooja Peeter Laja, kes 1945. aastal asutas Pärnu muusikakooli ja oli selle esimene direktor. Tähelepanu vääris tema orelikontserdi esmaettekanne autori soleerimisel koos Pärnu sümfooniaorkestriga (dirigent Ilmar Tõnisson) 1962. aastal Estonia kontserdisaalis.
Sagedasti esinesid lauljad Ester ja Johannes Noormägi, Evi Kõrre, kammermuusikat esitasid Ilmar Tõnisson ja Olev Sööt eelmainitud pianistide saatel. Edukalt esinesid maestro Martin Mägi, Leo Saar, Ilmar Haugas ja meeskoori juures tegutsenud ansambel.
Taastati suvemuusika traditsioon
Erilist sära andsid külalisesinejad Georg Ots, Hendrik Krumm, Urve Tauts, Mare Jõgeva, legendaarne viiuldaja Hugo Schüts, Valdur Roots ja paljud teised, kes ühes Pärnu sümfooniaorkestriga rikastasid muusikaelu ja panid aluse kõrge tunnustuse pälvinud Pärnu muusikalektooriumile, kus sagedased lektorid olid heliloojad Leo Normet ja Artur Uritamm.
1960. aastal õnnestus Ilmar Tõnissonil taastada Pärnu suvemuusika traditsioon, mis oli Pärnule omane juba enne esimest maailmasõda. Regulaarsed suvemuusikakontserdid toimusid kõlakojas või kuursaalis ja olid tasuta. Nendest kujunes suvise Pärnu muusikaelu keskpunkt.
Märkimisväärne on siia lisada järgnev bibliofiil Olaf Esna mõtteavaldus artiklis „Kui me ajas rändasime“ 27.08.2009 Pärnu Postimehes.
“Viimaks veel üks nüanss. Igiammusest ajast on kuurordi juurde kuulunud suvemuusika, mida esitas(b) sümfooniaorkester, seda nõudis ja kuulas siin suvitanud haritlaskond. Isegi okupatsiooni ajal peeti sellest traditsioonist kinni. Siit moraal: kui pole kuurortorkestrit, pole kuurortigi, on vaid supellinn,“ kirjutas Esna.
Õiged mõtted! Teisiti aga mõtles tollane Pärnu kultuuriosakond, lõpetades 1975. aastal Pärnu suvemuusika sümfooniaorkestri tegevuse. Tore on, et linna praegune kultuuriosakond tegeleb Pärnu süvamuusikaga, näha on esimesi viljugi. Millal sellest laia kuulajaskonnaga tava kujuneb, näitab aeg.
Koorijuht Voldemar Rumessen
Üks koloriitsemaid koorijuhte Pärnu muusikaelus oli möödunud sajandi 60. aastatel Voldemar Rumessen, kelle sünnist möödus mullu 100 aastat. Õppinud koorijuhtimist I. Vettiku ja laulu Aleksander Arderi juures, oli ta Julius Vaksi käe all saanud õpetust orkestritundmiseski.
Tulnud 1944. aastal Pärnusse, sukeldus Rumessen kohe kohalikku muusikaellu. Oli aastail 1944–48 Endla teatri dirigent ja koormeister. 1945. aasta detsembris koondas ta sõja tõttu laiali pillutatud 17 sümfooniaorkestri liiget ja alustas regulaarseid proove. Seega kuulub talle meie traditsioonilise sümfooniaorkestri sõjajärgse taastamise au.
1946–1966 tegutses Rumessen muusikapedagoogina Pärnu 1. keskkoolis, juhatades ühtlasi kooli segakoori. Edukat tööd kroonis 1959. aastal vabariiklikul koolinoorte olümpiaadil saavutatud esikoht.
Muusikaõpetajana tegutses Rumessen ka Pärnu 2. keskkoolis (1951-53), Pärnu turbatehnikumis ja Tahkuranna 8klassilises koolis, juhatas Pärnu poistekoori ja osales oma kooridega alates 1947. aastast üldlaulupidudel. Oli Pärnu kooride inspektor ja Pärnumaa laulupidude üldjuht.
Aastail 1958–1970 oli Rumessen segakoor Koidula dirigent. Selle kooriga oli Pärnu puhkpilli- ja sümfooniaorkestril rida ühiskontserte.
Suurvormidest kanti ette Edvard Griegi kantaat „Uus isamaa“, Franz Schuberti „Missa G-duur“ koos solistidega Tallinna riiklikust konservatooriumist, Ludwig van Beethoveni fantaasia klaverile, koorile ja orkestrile, kus solist oli Valdur Roots. Uudisteostest esitati Jaan Räätsa kantaat „Laul parteist“ ja väikevorme.
Tähelepanuväärne oli 1962. aasta sügisel helilooja Mart Saare 80. sünnipäeva tähistamine Vanalinna põhikooli saalis juubilari osavõtul ja helilooja-koorijuhi Mihkel Lüdigi 90. sünniaastapäeva kontsert kuurordi klubis 1970. aasta mais enamiku Pärnu linna ja maakonna kooride ja sümfooniaorkestri osavõtul.
Möödunud sajandi 60. aastate Pärnu koolide muusikaõpetajad, koori- ja orkestrimuusika eestvedajad, nende hulgas Voldemar Rumessen, seisid selle eest, et meie rahvuslik muusikakultuur püsiks ja areneks.