Juhtkiri: Uus ujula peab ootama

Pärnu Postimees. Foto: PP

Praegu käib allkirjade kogumine Pärnusse linna ja lähivaldade tarvis uue siseujula rajamise toetuseks ja eilses Pärnu Postimehes selgitas selle ettevõtmise vajalikkust teenekas ujumistreener Marika Tikkerbär. Mida enam leidub ujuma õppimise kohti, seda parem, kuid kahjuks ei eksisteeri ükski valdkond laiemas ega kitsamas mõttes ülejäänud elust eraldi.

Pärnu linnas on alates eilsest kaks töötavat ujulat: Koidula kooli ja Raba ujula, mis ühiste jõupingutuste tulemusena taas tööd alustas. Kindlasti vajaksid mõlemad investeeringuid, sest alati võiksid olud paremad olla, kuid nimetada nende kehvuse tõendamiseks halba asukohta on otsitud etteheide.

Võrreldes omavahel ujumist ja kergejõustikku, pole vaja palju nuputada, kumb Pärnus kehvemas seisus on. Pealegi saavad väikesed ilmakodanikud peale Raba ujula ja Koidula kooli ujumisega sina peale Pärnu spaade basseinideski.

Pärnu linnavalitsus on oma sõna öelnud ja tahtmata ujumist vähimalgi määral tähtsusetuks tunnistada, nõustume sellega, et järgmine spordiobjekt, mis vajab linnalt ja riigilt märkimisväärset investeeringut, on Kalevi staadion.

Tikkerbär tõi oma arvamusloos positiivse kuvandi tekitamise heade näidetena esile Pärnu spordihalli ja Audru ringraja. Kuid meenutame, et spordihalli ehitamist finantseeriti valimiseelses tuhinas 100 protsenti linnaeelarvest – see oli sulaselge rumalus. Audru ringrada sündis seevastu tänu entusiastidele ja eestvedajatele, kes ei esitanud nõudmisi, vaid võtsid kätte ja tegid ära.

Võtta suureks investeeringuks kogu raha linnaeelarvest pole mõeldav ja Kalevi staadion on olulisem, kui jutt läheb euro- või riigirahale. Kui aga ujumissõbrad ise ujula ehitamiseks raha kokku ajavad, mis saaks kellelgi selle vastu olla. Ujumisoskus on kahtlemata vajalik, kuid niisama tarvilik on suutlikkus ivake laiemalt mõelda.