Vaesus ei tohi takistada

Irina Talviste. Foto: PP

Uuringud näitavad, et viiendik Eesti lastest elab vaesuses. Kokku üle 50 000. Vaesus võib neist paljusid takistada korralikeks kodanikeks kasvamast, sest vaesusega kaasnevad tihti vanemate probleemid, minnalaskmine, loidus, soovimatus oma olukorda parandada ja viimaks kõige hullem: alkoholism.

Vanemate valede valikute, tegematajätmiste või halva õnne tõttu ei pea lapsed kannatama. Vaesuses elavate perede lapsed väärivad lisatähelepanu.

Nii tuleb kiita plaani lastetoetusi juba lähitulevikus tõsta ja seda eelkõige puudust kannatavate perede lastele. Sotsiaaltöötajate kohustus on tagada, et lisaraha läheks laste olukorra parandamiseks ega kuluks vanemate kaheldava väärtusega hobidele.

Igal aastal kulub riigil esimesele lapsele makstavaks 19.18euroseks toetuseks kokku üle 38 miljoni euro. Märkimisväärne summa. On õige, et abivajajaid kõikide laste laustoetamisele eelistatakse, nagu praegune plaan ette näeb. Kõigile raha ei jätku.

Kui peres on kolm ja enam last, väärib see pere täiesti kindlalt suuremat toetust. Viie alaealise lapse puhul võiks aga lausa kaaluda, et ema saab lastega kodus olla ja lastetoetuse suurus moodustab palgaga võrreldava sissetuleku.

Uuringud ütlevad, et suurimas vaesusriskis elavad ühe vanemaga pered. Tuleb senisest rangemalt rakendada riiklikku sundi, mis kohustab mõlemat vanemat laste eest hoolitsema ka siis, kui pere laguneb või seda pole tekkinudki.

Reformierakond on alati raha lugeda osanud ja seetõttu ei maksa kahelda: kui nad on lastetoetuste tõstmise plaani välja pakkunud, viiakse see ellu ja leitakse rahaline kate.

Huvitav, et praeguse kava puhul on Reformierakond tegelikult sotsiaalsemalt mõtlev kui suuri sõnu tegevad sotsiaaldemokraadid, kes sooviksid lastetoetusi tõsta võrdselt vähe kõigil, nendelgi peredel, kus lapsi üks, ja nendel, kelle majanduslik olukord hea ja kes suudavad lapsi kasvatada riigi abita. Vaesuse jagamine sellisel moel viiks olukorrani, kus toetust tõsta oleks võimalik vaid pisut ja abivajajate olukord ei paraneks.

Kindlasti tuleb lastetoetuste reformi kavandades küsida, kuidas osalevad reformi rahastamisel inimesed, kes vabal valikul on otsustanud lapsi mitte saada. Nõukogudeaegse lastetusmaksu taastamine on kindlasti liiast ja vägisi kedagi lapsi saama sundida ei tohi, kuid riigi tuleviku eest peaksid siiski kõik Eesti inimesed seisma.

Ühiskonna suhtumine lastega peredesse peaks muutuma ja ajakirjanikudki võiksid seltskonnategelaste asemel lastega peredele rohkem tähelepanu pöörata.

Toomas Hendrik Ilves on märkinud, et väikerahva püsimist ei saa hinnata üksnes majandusloogikaga, mis soovitaks oma keelest ja kultuurist pigem loobuda.