Kas keegi meist suudab määrata tervise hinda? Kaotatud elu maksumust? Kas kujutame ette, mis maksab meie kodukandi tuntus ja hea nimi?
Marika Tikkerbär: Pärnu vajab ajakohast uut siseujulat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lahendus, mis on hea pärnakate tervisele, säästab elusid ning seab Pärnumaa nime heasse valgusesse nii Eestis kui kaugemal, on olemas. Mis on see võluvits? Mõni ehk üllatub, kui loeb, et selleks võib olla nüüdisaegne siseujula.
Milleks veel üks ujula?
Pärnu on läbi aegade olnud tuntud kui suvine jõe- ja merekuurort ja seda kuvandit on tänuväärselt aidanud süvendada turismiettevõtjad, ehitades siia muuhulgas spaasid ja tervisekeskusi, mis meile kõigile juba harjumuspäraseks on saanud.
Tekib õigustatud küsimus: milleks vajame kõigi nende veekeskuste kõrvale juurde üht ujulat? Vastus on, et peaasjalikult puhkamiseks mõeldud veekeskused ei ole kohandatud ujumise algõppeks ja/või sportimiseks ja turismiettevõtetel ei ole huvi eelistada puhkajast oluliselt õhema rahakotiga lapsevanemat või harrastussportlast.
Pärnus on kaks siseujulat: Koidula gümnaasiumi ja Raba tänava ujula, kus ujumisõpe ja -treeningud on põhimõtteliselt võimalikud. Jälle õigustatud küsimus: milleks veel üks ujula?
Kõigepealt sügav kummardus nende ees, kes nende basseinide käigushoidmise eest on võidelnud kas siis sõnade või tegudega. Vastasel juhul, piltlikult öeldes, puuduksid pärnakate ja lähivaldade elanike leksikast sõnad, nagu “beebiujumine”, “ujumiskursused”, “ujumistrenn” ja “ujumisvõistlused”, nii nagu puuduvad praegu sõnad “veepall”, “allveeujumine”, “sünkroonujumine” ja “vettehüpped”.
Hoolimata jõupingutustest, on need ujulad oma aja ära elanud ja amortiseerunud, üsna keeruliselt ligipääsetavad ja väikesed. Raba ja Koidula ujula vajavad jätkusuutlikuks toimimiseks märkimisväärseid investeeringuid, mis võivad olla võrreldavad nüüdisaegse siseujula ehitamise hinnaga. Ja korrastamine kui selline ei lahenda ruumikitsikuse või asukoha probleeme.
Pärnu ja linna lähivallad vajavad ujumise (koolikohustusliku) algõppeks ning sportlaste ja harrastusujujate treeninguteks tänapäevast siseujulat.
Ujumisoskus on elementaarne
Tervis on ressurss, mida sageli asutakse hindama alles siis, kui ilmnevad probleemid. Ujumine on levinud tervisesport ja sageli parim soovitatav taastusravi. Basseini olemasolu on kõige selle eeldus.
Ujumisoskus on jõe- ja mereäärses linnas elementaarne ja selle parandamine kajastub kindlasti positiivselt seni üsna masendavas uppumisstatistikas. Uus ujula loob võimaluse eri vanuses kodanike paindlikuks ujuma õpetamiseks, oskusteave ja soov on õpetajate näol Pärnus olemas.
Ikka ja jälle leiame end mõnel tiitlivõistlusel omadele kaasa elamas. Miks ei võiks järgmistel olümpiamängudel medaliheitlusse asuda mõni Pärnu ujuja? Pärnu ujumine on meie sihipäraste kasvandike toel tõusutrendis, korralik spordibaas on aga edu vundament. Positiivse kuvandi tekitamise head näited on Pärnu spordihall ja Audru ringrada, mis väljaspool kuurordihooaegagi Pärnumaale nii sportmängude, vibuspordi kui auto- või motospordiga tuntust ja tähelepanu ammutavad. Tänapäeva standarditele vastav siseujula võimaldab korraldada rahvusvahelisel tasemel ujumisvõistlusi.
Pärnu Postimehes 11. juunil 2011 Teet Roosaare esitatud küsimusele “Mis võiks olla Pärnu järgmine kultuuriobjekt?” vastas kultuuriminister Rein Lang retoorilise küsimusega: “Mida pärnakad tahavad?”.
Ehk on Pärnu linnavalitsusel aeg vastata ministri küsimusele? Pärnu ujumisklubi Uca on algatanud petitsiooni veebiaadressil http://petitsioon.ee/ujula/, kus veel mõni päev on võimalik anda oma toetav hääl Pärnule ja lähivaldadele uue ujula kavandamiseks.